Koerasõbralik aed – kasulikke näpunäiteid |

Koerasõbralik aed – kasulikke näpunäiteid

9. mai, 2013

Kui on soov pidada koera ja rajada iluaaeda, tekitab see tavaliselt palju küsimusi. On see võimalik? Käesolevast artiklist leiad mõned lihtsad näpunäited kuidas luua koerasõbralikku aeda.

Koerale peab selgeks tegema tema territooriumi piirid

Maja peaks olema piiratud korraliku koera kasvule vastava kõrgusega aiaga. Kontrolli, et selles ei oleks avausi, kust koer saaks läbi pugeda. Vaata üle ka aiapostid, et need oleksid kindlalt maa sees. Üks võimalus on kasutada raadiopiiret ehk nähtamatut aeda, selle paigaldamine on lihtne ja ta ei riku aia üldilmet.

Raadiopiire koosneb raadiosaatjaga ühendatud piiravast juhtmest ning koera spetsiaalsele kaelarihmale kinnitatud vastuvõtjast – kui koer sinu poolt seatud piirile läheneb, annab kaelarihma sisse paigutatud andur loomale ebameeldiva aistingu – korrektsiooniimpulsi. Kui peres on mitu koera, siis piisab ikkagi vaid ühest raadiopiirdest, millele lisaks tuleb soetada anduriga kaelarihm teisele koerale.

Koerasõbralik aed, kasulikud näpunäited:

– Koer teeb vähem pahandust lagedamas ja taimevaesemas aias.

– Kuni juurdumiseni tuleb kõiki noori taimi kaitsta ning seda tõhusamalt, mida jõulisem ja suurem on aias liikuv koer

– Jäta koerale jooksuala, istutades hekitaimed aia piirist pisut kaugemale. Nutikam on kasvatada vabakujulist hekki või istutada hekk hoopis teisele poole aiapiiret – nii ei pääse koer hekki tallama ja ka aiast möödujad ei ole koerale nii suureks „väljakutseks“.

– Närimise vastu saab tüve kaitsta ümber tüve seotud traatvõrguga või puidust lippidega.

– Raja suuremaid peenraid ja kiviktaimlaid. Kui plaanid rajada künkalaadset kiviktaimlat, mis tõotab kujuneda aia kõrgeimaks punktiks, siis selle tipp hakkab koerale kindlasti meeldima, sest koer tahab saada ülevaadet ümbruskonnast.

– Pinnakattena on liiv ja puit käpasõbralikum, kui kruus või kivi. Esimene kipub küll kuiva ja tuulise ilmaga kuivama,aga selle vastu saab abi kastmisest. Puit on aga vihmase ilmaga libe. Parim on ilmselt kahe materjali kombinatsioon

– Närimine on loomulik – eriti kutsikatele. Hoolitse selle eest, et aias oleks koerale piisavalt närimismänguasju. Interaktiivsed mänguasjad pakuvad lisaks närimisrõõmule ka ajutööd.

– Koeral peaks olema jahutamise ala ja päikesepaisteline ala. Leia koera jaoks need kaks ala, üks palavatel päevadel jahutamiseks – selleks sobib mõni varjuline koht. Võid koera jaoks panna aeda ka lastebasseini, kus ta end mõnusalt jahutada saab.

Teine koht võiks olla päikesepaistelisel alal, koerad eelistavad „päevitada“ kõrgemal alal – selleks saab kasutada näiteks vana lauda, millel on jalad lühemaks tehtud.

Probleem kaevamisega

Kaevamine on loomulik – need tõud, kellel on jahikoera – eriti aga urukoera verd kaevavad paratamatult, sest see onnende loomuses, samuti kipuvad kaevama kelgukoerad, retriiverid, hurdad ja terjerid. Väldi koera nähes taimede istutamist, sest tal tekib küsimus mis head kraami sa seal küll matad ja peidad ja kui selja keerad võib taim olla välja kaevatud (ja puruks hekseldatud).

Põhjuseid, miks koer kaevab on ka: kõrge õhutemperatuur (koer otsib jahedust), igavus, maapinnast tulevad huvitavad ja värsked lõhnad või on koer sinna varem midagi peitnud, üksindusahistus ja enda füüsilise treenimise vajadus (koer elab välja kogunenud liigset energiat) või soov aiast põgeneda.

Kui tegu on koeratõuga, kellel kaevamine on sünnipäraselt loomuses, võiks pakkuda talle aias ühe koha, kus ta tohib kaevata. Ehita koera jaoks liivakast või tee kaevamisala, võid peita sinna tema mänguasju ja maiuseid, et ta seostab seda kaevamist lubatud kohaga. Õiges kohas kaevamise eest tuleks teda kiita ja vales kohas keelata.

• Kui koer kaevab vaid ühest kindlast kohast, leia võimalus takistada koera sinna alale pääsemast.

• Abiks võib olla mõne taime istutamine kaevatud kohta (selleks sobivad pikkade juurtega taimed, näiteks roos)

• Kui koeral on mingi kindel koht, kus ta kaevab, aga ei tohiks, võib abiks olla, kui sinna kaevatud kohta peita suurem kivi, kanavõrk vms. Juhul kui see ei aita, mata kaevatud aukudesse koera väljaheiteid. Isegi koprofaagid ei soovi end määrida väljaheidetega. Kui ise koerale kaevamise ajal peale sattuda, tuleks abiks võtta veeprits, tuleb koerale öelda “Ei” ja kui ta ei lõpeta, siis teda pritsida. Lõpetamise eest loomulikult ei tohi unustada koheselt kiitmast ja alternatiivset tegevust pakkumast. Teine moodus on kasutada nn veepommi, st. õhupall täidetakse veega ja kui koer kaevab, visatakse see ta kõrvale. Kindlasti tuleks koera aktiviseerida, eriti kui on alust arvata, et koer kaevab igavusest või üksindusahistusest.