Palju koerahammustusi on seotud just lastega, kes lähevad võõrast või ka oma pere koera kallistama. Pärast süüdistatakse looma ja leitakse õigustusi, et taheti ju heast südamest ainult koera kallistada. Asjaolu, et mõned koerad tõesti kannatavad kallistuse ära ka ilma, et midagi juhtuks, lisab sellesse teemasse veelgi segadust.
See, et mõned koerad ei page kallistava inimese eest, paneb inimesed uskuma, et selline teguviis on koerale meeltmööda. Talumine ei ole siiski nautimine. Paljudel fotodel, mis kujutavad koera ja inimest, kes on koera parasjagu oma embusesse haaranud, on näha, et koer on stressis.
Stressi ilmnemise märkideks võib olla lõõtsutamine poolavatud suuga, huulte limpsimine või siis poolkuujalt näha olevat silmavalged ja keha kallutamine kallistajast vastupidises suunas.
Mõned üksikud koerad võivad inimese käsi oma kaela ümber isegi nautida, kuid siis on tegemist ainult omaniku ja tema teatud tüüpi koera omavahelise kiindumussuhtega ning see ei tähenda, et koer sooviks võõra inimese kaisutust.
Niisiis, kuigi meile meeldib üksteist kallistada, tuleks aru saada, et koerad ei ole inimesed ja paremal juhul nad taluvad kallistamise ära. Halvemal juhul tõlgendavad nad seda vägivaldse sekkumisena, millele nad ei oska muudmoodi reageerida kui ennast hammustamise abil kaitstes.
Jaymi Heimbuch portaalis Mother Nature Network lahkab inimeste kallistamislembuse ja koerte kallistamiskartuse küsimusi põhjalikumalt intervjueerides tuntud koerateadlast ja autorit Patricia McConnell’i. Edasi väike kokkuvõtlik ülevaade sellest.
Enamus primaate, sealhulgas šimpansid, bonobod, gorillad väljendavad oma kiindumust ja empaatiat liigikaaslasi kallistades. Seda teevad ka inimesed. Samuti tavatsetakse liigikaaslast kallistada pärast lahusolekut teda uuesti kohates. Inimesele omase enesekesksusega eeldame tihti, et see mis meeldib meile, peab kindlasti meeldima ka teistele olenditele.
Koerlased on primaatidest nii käitumuslikult kui ka muude füüsiliste omaduste poolest väga erinev liigirühm. Kodukoertel pole kiindumuse ülesnäitamisel tavaks teisele koerale käppa ümber kaela panna. Kui üks koer paneb teisele koerale käpa kaela peale, siis ainult selleks, et saavutada kontrolli teise üle ning võtta temalt midagi ära, mis tollel näiteks hetkel suus on. Ning kui käpa all olev koer seda vabatahtlikult ei loovuta, siis järgneb tihti vihane kaklus.
Eks koeri on ka igasuguseid, nii järeleandlikumaid kui ka oma „varanduse“ eest jõuliselt seisvaid. Nagu eelpool juba mainitud, siis võivad osad koerad päris hästi taluda, kui nende pereliikmed või tuttavad inimesed neile käed kaela ümber panevad. Siiski ei ole koera taluvuspiiri testimine viis, kuidas endale uusi sõpru võita.
Igal juhul tuleks lapsevanematel selgitada oma lastele ja täiskasvanutel võtta teadmiseks, et võõrast koera embama söösta ei ole hea mõte. Koeraga sõbralike suhete loomiseks on hoopis paremaid viise. Näiteks võiks jääda temast umbes meetri kaugusele ootama, et anda loomale võimalus uue tuttava üle natukene järele mõelda. Kui koer näitab tutvuda sooviva inimese suhtes üles rahulikku sõbralikku huvi, siis võib omanikult enne luba küsides koera kas rinnaesiselt või külgedelt silitada. Nii oleme omalt poolt andnud panuse rahumeelse tutvuse alustamiseks. Teades teiste liikide suhtlemiseelistusi, saame ära hoida palju loomahammustusi.
Lea Tummeleht
