Sellest, kuidas lemmiklooma operatsiooniks ette valmistada ning mida peaks loomaomanik teadma operatsiooni päeval ja peale operatsiooni, kirjutab Teie Loomakliinikud MTÜ loomaarst Inessa Zaitseva.
Tänapäeval tehakse lemmikloomadele operatsioone reeglina üldanesteesiat kasutades. Õige hooldus enne ja peale operatsiooni kiirendab lemmiklooma paranemisprotsessi.
Inimestega võrreldes on koerad ja kassid palju paremad patsiendid, sest enne operatsiooni nad ei tunne ärevust ega hirmu. Paljudel koertel on kõrge valulävi, seega juba paar päeva pärast operatsiooni tunnevad nad ennast üsna hästi.
Viimastel aastatel on väikeloomade anesteesia teinud läbi suure arengu ja on üsna turvaline, aga teatud risk jääb alati. Juhul, kui operatsioon ei ole ootamatu, vaid planeeritud, siis oleks parem kui omanik võtaks vaba päeva, et saaks jälgida opereeritud looma ja tema eest hoolitseda.
Kui pererahval puudub võimalus olla loomaga peale operatsiooni koos, siis võiks paluda oma loomaarsti, kas saaks jätta lemmiklooma mõneks päevaks kliinikusse loomaarsti valve alla. On olnud juhtumeid, kus järelvalveta jäetud koer on ise eemaldanud haavaniidid ja operatsioonihaav on avanenud.
Enne operatsiooni lemmikloomale süüa mitte anda
Tavaliselt annab loomaarst või loomaarsti abiline täpsed juhised, kui kaua lemmikloom peaks enne anesteesiat söömata olema. Tavaliselt on see aeg 12 tundi, aga sõltuvalt protseduurist võib see olla ka pikem. Enne operatsiooni on oluline, et loom ei sööks, sest süüa saanud loom võib oksendada ja oksemassid võivad sattuda hingamisteedesse ja põhjustada looma lämbumist.
Juhul, kui loom sai ikkagi kusagilt toitu, tuleb sellest kindlasti informeerida oma loomaarsti. Sellisel juhul oleks parem operatsiooni aega muuta, et mitte suurendada anesteesiga seotud riske.
Kindlasti tuleks teavitada kliiniku personali sellest, kui loomal on olnud varem probleeme anesteesiaga või kui on teada, et konkreetsel tõul esineb ülitundlikkust anesteesiapreparaatide vastu. Paljudes kliinikutes on sisse seatud anesteesia lehed, kuhu omanik märgib enne operatsiooni kogu info, mis võib protseduuri juures vajalikuks osutuda, sealhulgas muud terviseprobleemid ja tarvitatavad ravimid. Pidevalt antavatest ravimitest oleks hea informeerida loomaarsti juba enne operatsiooni, et saaks läbi arutada, kas neid operatsioonipäeval anda või mitte.
Võimalusel võiks looma enne operatsioonile tulekut ära pesta, sest sellega saab vähendada infektsiooniohtu.
Operatsiooni päeval
Õigeaegne kohaletulek võimaldab rahulikku ettevalmistust, aga kui mingil põhjusel hilinetakse, oleks hea loomakliinikut sellest informeerida. Kliiniku registratuuris tasub üle kontrollida oma kontaktandmed, et loomaarst saaks vajadusel päeva jooksul ühendust võtta.
Loom asetatakse operatsioonilauale, tema kehal pügatakse operatsiooniväli, mida tehakse üsna laialdasel alal, et kindlustada operatsioonivälja puhtus. Kui omanikul on plaanis näiteks opereeritava koeraga lähimal ajal näitusele minna, tasub sellest arstile rääkida, sest sel juhul peaks pügatav ala olema maksimaalselt väike.
Esimene rahustav süst tehakse loomale, kes on omanikuga koos ja kui patsient on uinunud, võetakse ta loomakliiniku personali hoole alla. Nii on loom rahulikum. Kui on tegemist on aga loomaga, kes vajab spetsialisti poolset jälgimist alates anesteesia andmise hetkest, siis võetakse loom kohe loomakliiniku statsionaari. Arsti või abipersonaliga lepitakse kokku ajad, millal loomaomanik saab helistada, et küsida kuidas loomal läheb ja millal ta saab loomale järele tulla.
„Teie lemmik vajab operatsiooni.“ Neid sõnu ütleb iga loomaarst oma praktikas, ja näeb sageli ehmatust, kaitsereaktsiooni ja lootusetust. Õudus, hirm, pinge, kahtlus – need on iga loomaomaniku normaalsed reaktsioonid. Ka loomaarst tunneb stressi, kui võtab endale vastutuse lemmiklooma elu üle. Selleks, et asjad edeneks hästi, on vaja usaldust loomaomaniku ja loomaarsti vahel. Juhul, kui omanikul on mingi kahtlus või arusaamatus, siis tasub esitada nii palju küsimusi kui vaja ja vajadusel küsida ka teiste inimeste arvamust.
Peale operatsiooni
Lemmikloom on valmis kojuminekuks alles siis kui ta on anesteesiast täielikult toibunud. Hea oleks, kui saaks hoida looma peale operatsiooni rahulikus, hämaras ja soojas kohas. Võimalusel mõõta kehatemperatuuri (normaalne temperatuur 37-39 ⁰C). Vähemalt esimesel lõikusejärgsel päeval peab looma magamisase olema põrandal, et vältida kukkumist.
Peale operatsiooni kirjutatakse välja ravimid, mida peaks andma vastavalt arsti ettekirjutusele. Ärge ületage/alandage ravimite koguseid ega andmise sagedust. Selleks, et loom ei pääseks ise oma haava lakkuma, pannakse talle krae või kostüüm. Neid peaks kandma kuni niitide eemaldamiseni või niikaua kuni loomaarst on kandmise määranud. Operatsioonihaavale pannakse ka plaaster. Kui haavaplaaster on kuiv, võiks selle kahe kuni kolme päeva pärast eemaldada. Märg plaaster tuleb eemaldada kohe, sest muidu läheb haav hauduma ja võib tekkida põletik.
Haav tuleks hoida puhas ja kuiv. Vajadusel võib nõretavat haava loputada duši all leige veega või puhastada desinfitseeriva lahusega. Peale puhastamist peaks haava kuivatama.
Kui loomale pole määratud eridieeti, võib anda loomale süüa ja juua kohe, kui ta seda soovib. Koera ei pea esimestel lõikusjärgsetel päevadel sööma sundima, küll tuleks aga jälgida, et ta jooks. vett. Kass peaks sööma hakkama juba esimesel päeval peale operatsiooni.
Niidid eemaldatakse tavaliselt 10-14 päeva möödudes ja siis võiks ka krae/kostüümi ära võtta.
Alati kui miski teeb muret või tekib küsimusi, tuleks võtta ühendust oma loomaarstiga.
