Mitte alati ei kulge lemmikloomade poegimine lihtsal ja loomulikul viisil: vahel juhtub, et loom ei saa kõrvalise abita poegimisega hakkama. Raskuste korral võib loomaarsti abi osutuda hädavajalikuks: nii mõnigi kord tuleb sünnitust kas ravimitega stimuleerida või teha kliinikus keisrilõige.
Poegimisprotsessi tundmine, informeeritus riskidest ning valmisolek vajadusel kiiresti tegutseda, on edu pant. Lemmiklooma omanik peab mõistma, et lemmiku järglastega kaasneb talle suur vastutus. Loomalapsed peavad saama emaga koos kasvada vähemalt kaheksa nädalat, pärast mida on nad valmis kohtuma oma uute peredega. See kaheksa nädalat tähendab loomaomanikule päris suurt koormust, ning vaja läheb omajagu teadmisi, kuidas kõigist pesakonna liikmetest kasvaksid terved rõõmsad lemmikud .
Ettevalmistused poegimiseks
Et ennustada koera poegimise kuupäeva, on kasulik juba jooksuaja kolmndast päevast hakata määrama paari päevase intervalliga vere progesteroonitaset ja sedasi määratleda ovulatsiooni täpne toimumise aeg. Teades vaid paarituse toimumisaega, tuleb koera poegimiseks valmis olla 51-72. paaritusjärgsel päeval, ovulatsiooni toimumisest poegimiseni saame aga määrata üsna täpselt poegimise aja: 62-63 päeva. Kasside munaraku vabanemise tingib paaritusakt, tavaliselt poegib kass 65 päeva möödumisel, valmis tuleb olla siiski ajavahemikus 61-69 päev.
Tiinuse teises pooles soovitame röntgenuuringuga tuvastada poegade arv. Ühe-kahe pildi kiirgusdoos pole suur, ega kahjusta hilises arengujärgus looteid. Küll aga saab siis ennustada, millist poegimist on oodata: vähese loodete arvuga tiinuste puhul on loodete ülekasvu risk ja sünnitustegevus ei pruugi vallanduda. Samuti aitab poegade arvu eelnev teadmine olla kindel, et kõik pojad on väljunud.
Valmisolek abi andmiseks
Enne poegimispäeva saabumist tuleb emasele seada valmis rahulik pesa rohke allapanuga. Varu froteerätikuid, pane valmis kaal, paber-pliiats, tömbi otsaga käärid, niiti nabanööri sidumiseks…
Aegsasti soovitame võtta ühendust oma loomakliiniku personaliga ja uurida, kuidas saab vajadusel veterinaarabi. Oodatava poegimise ajaks tasub oma loomaarstiga kokku leppida, et too oleks vajadusel kindlasti kättesaadav.
Riskisünnitaja on võimalik ka ööpäevaringse statsionaariga kliiniku valve alla viia – PetCity Loomakliinikul on sellised võimalused kõik kenasti olemas. Aga tavaliselt on loomale parim tuttav kodune ümbrus. Loomaomanik hoidku siiski loomaarsti telefoninumber käepärast ning auto ja autojuht stardivalmis. PetCity Loomakliinikul on ka ööpäevaringne valvetelefon: +372 6240 444
Poegimiskuupäeva lähenedes võiks hakata lemmikut regulaarselt 3-4 korda päevas kraadima. Umbes ühekraadine temperatuurilangus viitab, et sünnituse esimene järk on kohe-kohe algamas. Kas sellest võiks teavitada oma veterinaari, kellega poegimisabi osas kokku leppisite.
Jälgida aga võimalikult vähe häirida!
Sünnitegevuse esimeses järgus algavad harvad, üha sagenevad emaka kokkutõmbed. Emane on rahutu, võib lõõtsutada, niutsuda ja kiljuda, joosta ringi. See järk vältab 6-12, esmaspoegijatel isegi 24 tundi. Lõpuks võib näha läbipaistva selge nõre eritust emakast, mida ei tuleks segamini ajada urineerimisega – tegu on looteveega, mis vabaneb purunenud lootekotist ehk allantokoorionist. Sellega liigub esimene lootepõiest ümbritsetud loode vaagnaõõnde ja alanud on sünnitegevuse teine järk – väljutusjärk.
Väjutusjärku iseloomustavad nähtavad pressid kõhulihaste abil. Nähtavale ilmub vedelikku täis lootepõieke. Normaalsel sünnitusel peakski pärast mõnd tugevat kõhupressi poeg väljuma. Vahel lõhkeb lootepõis väljumise käigus või isegi veidi varem, aga enamik looteid väljub lootepõie sees. Kui emasloom hakab kohe kenasti järglast lakkuma, purustab ta ise lootekoti, puhastab kutsika hingamisteed, närib läbi nabanööri enamasti nii, et sealt järglasele verekaotust ei teki.
Tumerohelise nõre eritus lootele järgnevalt on normaalne. Platsentad võivad väljuda iga loote järel, aga ka hiljem, mõni tund pärast sünnituse lõppu: iga loote kohta peab väljuma üks platsenta ja nende üle võiks igaks juhuks arvet pidada. Ürgse instinkti ajel tahab emaloom platsentad ära süüa – platsentad on kõrge toiteväärtusega ja võimaldavad poegimise kurnatusest taastuda. Kuigi see võib seedimise järgmiseks päevaks rivist välja lüüa.
Kõhupressid järgmise loote väljutamiseks algavad tavaliselt juba 5-30 minuti pärast ning maksimaalselt kahe tunni pärast peaks sündima järgmine järglane.
Mis juhtudel otsida kiiresti abi?
Normaalse sünnituse kulg ja kestvus võib olla väga erinev. On mõned märgid, millest kõrvalekalle viitab suure tõenäosusega probleemile:
– tugevad pidevad tulemuseta väitused (koeral üle 30 minuti, kassil üle 5 minuti) on märk, et ilma abita kutsikad ema sünnitusteedest läbi ei mahu;
– harvad pressid kestusega üle nelja tunni, tundidepikkune vahe kahe kutsika sünni vahel või nähtava sünnitegevuse puudumine ööpäev pärast kehatemperatuuri langust viitab emaka atooniale (emaka kokkutõmbevõime vähenemine võii puudumine) ja tuleks nõu pidada veterinaariga.
– tupest tulev nõre on halvalõhnaline, verine: tegu võib olla infektsiooni või vigastusega;
– esimene loode püsib reeglina elujõulisena kuni kuue tunni vältel teise sünnijärgu algusest, iga loode kaks tundi pärast eelneva sündi – see ei tähenda, et pikemaks veninud sünnitusel kutsikad alati sureksid, kuid kindlasti tuleb nõu pidada loomaarstiga ning enamasti on vaja sõita kliinikusse.
Aidata saab ka kodus
Kodune sünnitusabi vajab teadmisi ja suurt kogemust, enne igasugust abistamist on soovitatav kogenud loomaarstiga nõu pidada.
Kui sünnitustegevus venib pikale, tasub koera lühidalt jalutada – liikumine vähendab valusid ja aktiveerib sünnitegevust.
Kõik stressitekitajad on mõistlik maandada: saatke minema uudishimulikud pealtvaatajad, teised koerad-kassid, vaigistage tolmuimejad ja muud müraallikad ning rahunege ka ise – poegija saab tuge rahulikult omanikult.
Rohkete loodetega sünnitusel võiks pakkuda emasele joogiks spetsiaalset glükoosirohket rehüdratatsioonilahust, taastamaks kiiresti vedeliku ja energiavarud. Häbemesse liikunud kutsikat võib isegi turjanahast hoides ettevaatlikult väljapoole sikutada. Mõnele kogenud omanikule usaldab loomaarst emakakontraktsioone stimuleerivad ravimid koju kaasa. Nende kasutamine on aga tõhus ja ohutu ainult juhtudel, kus sünnituse venimine on tingitud emaka kokkutõmmete nõrkusest või puudumisest. Takistatud sünnituse korral on need ravimid pigem ohtlikud ja tuleks hoopis kiiresti veterinaarilt sünnitusabi saada.
Kiiresti kuivaks ja sööma!
Sagedamini tuleb aidata segaduses esmaspoegijat või suure pesakonnaga emast juba sündinud järglastega: kui emane seda ise ei tee, tuleb eemaldada lootekott, puhastada järglase nina ja suu, imeda lootevett loomalapse ninast välja või lasta sel välja valguda. Energiline hõõrumine froteerätikuga stimuleerib vereringet, gaasivahetust ning kuivatab vastsündinu kasuka, mis aitab vähendada soojakadu.
Vastsündinu nabanööri võib katkestada mõne sentimeetri kaugusel nabast, vajadusel siduda niidiga, desifitseerida ning panna uustulnuk kohe ema nisa juurde – imemine stimuleerib emaslooma organismis oksütotsiini eritumist ja hoogustab sellega edasist sünnitustegevust. Tuleb jälgida, et kõik vastsündinud saaksid ternespiima võimalikult ruttu pärast sündi, ka kõige väiksemad. Veidi hiljem on aega vastsündinud kaaluda.
Kui kutsikas ei võta kohe eluvaimu sisse…
Kui plantseta pole eraldunud (eraldumisega kaasneb tavaliselt tumeroheline vedelik), siis saab kutsikas nabanööri teel veel ema vereringest hapnikku. Kui vastsündinud loomake ei hinga, siis esmalt tuleb puhastada hingamisteed ja hõõruda energiliselt rätikuga; seejärel 2-3 kunstlikku hingamist, kodutingimustes oma suust-vastsündinu ninna: oma suuga on vaja katta nii kutsika-kassipoja nina kui suu. Ohuks inimesele võib olla nt brutselloos – nakkushaigus, mis võib olla elujõuetute kutsikate sünni põhjuseks ja inimene võib ka nakatuda kehavedelikega kokkupuutel.
Seejärel kontrolli südametegevust: näppudega rinnakorvi vasakul küljel, küünarnuki taga peaks tundma südamelööke. Kui süda lööb, aga aeglaselt (normaalne on 120-180/minutis), tuleks kutsikad veel energiliselt rätikuga kuivatada ning hingamise puudumisel jätkata kunstlikku hingamist: 2-3 hingamist 15-20 sekundi järel. Kuni süda lööb, võiks sellist elutegevuse stimuleerimist ja hingamise abistamist jätkata vähemalt 20 minutit. Kindlasti hoolitse, et vastsündinu maha ei jahtuks!
Kui südamelööke pole tunda, tuleb alustada südamemassaasi.Vajutuste koht on kohe küünarnuki taga: hoides rinnakorvi pöidla ja nimetissõrme vahel, 100-120 korda minutis, iga 30 kompressiooni järel tuleb teha 2 kunstlikku hingamist.
Sinine keel, mis ei muutu roosamaks kunstliku hingamise järgselt, ning südamelöökide puudumine on märgid, et elustamine ei ole andnud tulemust. Kui kutsika elutegevus on nõrk sellepärast, et ta enne sündi lootevett sisse hingas, võib kutsika elutegevus jäädagi nõrgaks, tekkida komplikatsioone ja ta võib surra mõne tunni-päeva jooksul vaatamata pingutustele. Enamasti taastub elustatud loomalaps üldiselt hästi.
Keisrilõige: ootamatu või plaaniline
Kahtlustades, et midagi on valesti, võib kiire telefonikõne loomaarstile ja kiire kliinikussesõit olla kõige õigem – õigeaegne veterinaarabi võib päästa loomalaste ja ema elu.
Oluline on informeerida arsti kõigest sünnitusega ja emaslooma tervisega seonduvast: millal paaritati või viljastati, missugune oli isasloom, kuidas on sünnitegevus seni kulgenud, kuidas on sujunud eelnevad poegimised, ega pole juhtunud midagi tiinuse käigus, kas loom saab mingeid ravimeid, kas tal on kroonilisi haigusi jne.
Loomaarst vaatab emaloomale põhjalikult läbi ja hindab tema seisundit. Günekoloogilist uuringut alustab loomaarst kõhupalpatsioonist, vaginaalsest uuringust, vajadusel teeb röntgen- ja ultraheliuuringu. Eesmärk on välja selgitada raske sünnituse põhjus ning panna paika abistamise plaan. Efektiivne sünnitusabi peab olema tulemuslik, samas minimaalselt invasiivne, säilitamaks nii ema kui kutsika tervise. Arst otsustab, kas tasub anda emasele veel aega, aidata kaasa näiteks väärasendit korrigeerides, stimuleerida sünnitust ravimitega või alustada koheselt keisrilõiget.
Keisrilõikel väljutatakse looted emakast läbi kõhu eesseina ja emakasse tehtud lõike.Õigeaegse keisrilõike prognoos on nii emale kui kutsikatele hea. Nii hirmus, kui mõte operatsioonist loomaomanikule ka ei tundu, on see sageli kutsikatele ja emale ohutuim: sünnitus saab lahenduse kiiresti, kutsikad ei jää hapnikuvaegusse, ükski loode ei jää emakasse.
Lemmikloomadele tehakse ka plaanilisi keisrilõiget: lühipealised tõud (inglise buldog jt), vanemad esmaspoegijad, ülekaalulised emased, haiged ja kurnatud sünntiajad. Ka need, kelle emadel ja õdedel on esinenud rasket poegimist, ei pruugi tulla ise poegimisega toime ja keisrilõige seega vahetult enne oodatavat poegimiskuupäeva on näidustatud.
Keisrilõikest toibub ema suhteliselt kiiresti, aga võib juhtuda, et ta ei taha poegi omaks võtta. Või kui emal pole piima, siis tuleb leida amm või olla valmis ise spetsiaalse piimaasendajaga vastsündinuid toitma. Seda tuleks teha iga 2-3 tunni järel. Enamasti annavad vastsündinud teile märku rahutuse, häälitsusega kui neil kõhud tühjad on. Kui aga kõhud täis siis jäävad ema lähedale rahulikult magama. See on ka hetk, millal emaloom korra õue pissile viia ja heal juhul saate ka ise seejärel nüüd puhata.
Õnnitleme, kui teie loomaperre on sündinud terved, elujõulised järglased!
Dr. Maarja Roosileht veterinaar, PetCity Loomakliinik,
Dr. Heli Säre veterinaar, PetCity Loomakliinik
