Kui lemmikloom teeb oma häda eluruumidesse, peab sellel kindlasti mingi põhjus olema, kirjutab Postimees.
Valdav enamik koeri on kutsikaeas oma häda tuppa teinud. Kui kiiresti noor koer puhtusepidamise ära õpib, sõltub paljudest asjaoludest. Kutsikas tuleb välja viia alati pärast ärkamist ja sööki. Kui häda saab tehtud õigesse kohta, peab looma kiitma. Valel ajal ja valesse kohta pissimise eest karistamine võib tingida olukorra, et koer hakkab kartma üht konkreetset inimest, kindlat inimtüüpi või inimesi üldse.
Kui kutsikal juhtub õpetamisele vaatamata siiski õnnetus, tuleks loik või hunnik liigse tähelepanuta ära koristada ja hiljem väljas oma keha kergendanud kutsikat kiita. Kolme-neljakuune kutsikas ei pea häda tegemata vastu rohkem kui paar-kolm tundi, tasapisi pidamine paraneb. Kui looma on õigel ajal kiidetud, saab ta ise aru, kus on õige koht oma häda teha.
Täiskasvanud koera häda tegemine tuppa on valdavalt seotud terviseprobleemidega. Mitmed haigused, näiteks diabeet või mädaemakas mõjutavad otseselt ainevahetust ja neerude tööd nii, et uriini kogus on tavapärasest suurem. Koertel võib esineda ka kusepidamatust. Ainus soovitus siin on pidada nõu loomaarstiga, sest vaid nii saab koera tervisehädadele jälile.
Vahel võib koerte tuppa häda tegemist nimetada ka käitumisprobleemiks – siis kergendab loom end eluruumides hästi valitud kohtades. Siin võib abi olla koertekoolitajaga nõu pidamisest, sest tihti on probleemiks sassis hierarhia. Tuppa häda tegemine võib olla sihitud konkreetse inimese vastu ja väljendab enese kehtestamise püüdu.
Kassidel on tuppa urineerimine sage nähtus, eristada tuleb märgistamist ja põie tühjendamist. Märgistavad enamasti isased kassid. Kui kassile tundub, et miski või keegi ohustab tema õigust territooriumile, asub ta lõhnamärke jätma, muutes niiviisi võõrad esemed omaks. Sageli tehakse nii uute koju toodud asjadega, välisjalanõude, külaliste riiete või kottidega. Tihti märgistatakse välisust või akent, sest nende tagant käivad mööda võõrad kassid. Eriti aktiivseks muutub märgistamine siis, kui läheduses on mõnel emakassil jooksuaeg.
Märgistava isakassi puhul aitab kastreerimine. Alustada tuleks aga lõhnamärgi koha puhtaksküürimisest. Sealjuures ei tohi kasutada tugevalt lõhnavaid puhastusvahendeid, sest intensiivne lõhn vaid innustab kassi uuesti samasse kohta sirtsutama. Kui kass jätkab ikkagi märgistamist, võib abi olla preparaadist Feliway, mida saab loomaarstidelt. See vahend sisaldab kunstlikke feromoone, mis signaliseerivad kassile positiivset ja rahulikku õhkkonda.
Kassid võivad ka lihtsalt oma põit tühjendada mujale kui liivakasti, kuid sellisel käitumisel on alati sõnum. See võib olla teade, et liivakast on vales kohas või vale suurusega, liiv ei ole sobilik või pole kasti piisavalt sageli puhastatud. Siin võib abi olla teise liivakasti lisamisest.
Liivakastist väljaspool urineerimine võib olla ka märk põiepõletikust või -kividest. Kui pissimine on valus, seostab kass valu liivakastiga ja muude kohtadega, kus ta juba pissinud on. Seetõttu otsib loom aina uusi kohti, mis enamasti on pehmed: sohvapadjad, voodi jne.
Kui loom teeb häda tuppa:
• Koera puhul võib tuppategemise põhjuseks olla külmetamine, põletikud, sobimatu toit, allergia jne.
• Kui koer teeb tuppa vaid üksi kodus olles, võib selle taga olla üksindusahistus. Koer võib pissida ka protestiks, kui tunneb, et teda pole vääriliselt koheldud, või tõmbab igavlev koer sellega endale tähelepanu.
• Kassi tuppa pissimise puhul võib tegemist olla märgistamisega – loom tunneb, et miski või keegi ohustab tema õigust kindlale territooriumile.
• Kass võib pissida mujale kui liivakasti ka siis, kui kast ei ole sobivas kohas ja sobiva suurusega, liiv ei meeldi talle või pole kasti piisavalt sageli puhastatud.
• Liivakastist väljaspool pissimine võib anda signaali põiepõletikust või -kividest.
Allikas: Koer ja kass teevad häda tuppa vaid mingil põhjusel – Postimees.ee
