Koertel on eriline võime meie meelolusid mõista. Näib, et olgu see rõõm, kurbus või viha, nad tajuvad meie emotsioone läbi hääletooni muutuse. See on miljonite aastate pikkuse evolutsiooni, inimestega kooseksisteerimise ja pikaajalise tõuaretuse tulemus. Nüüd teeb ka neuroteadus samme, et mõista koerte pühendumist inimestele. Ajuskaneeringute põhjal tehtud uuring näitab, et koerte ajus on häält töötlevad piirkonnad väga sarnased inimeste omadele.
Loomadele ajuskaneeringu tegemine on enamasti väga keeruline, sest selleks peab liikumatult paigal püsima. Tavaliselt on see võimalik vaid anesteesiat kasutades. Õnneks on koerad aga väga hästi treenitavad. Uuringut läbi viinud Attila Andics ja tema meeskond treenisid 11 koera, nutikuse ja õppimisvõime poolest tuntud borderkollisid ja kuldseid retriivereid, lamama liikumatult magnetresonantstomograafis (MRI). See võimaldas neil jälgida erinevaid helisid kuulvate koerte ajutöö mustreid ning võrrelda andmeid inimeste ajutööga. See on esimene omalaadne uurimus, milles võrreldakse inimesi mitte-primaatidest loomadega.
Andics ja tema kolleegid kirjutasid ajakirjas Current Biology avaldatud uurimustöös, et koeral reageerib üks ajupiirkond liigikaaslaste häältele, kuid hoopis teine piirkond suudab tuvastada hääletooni emotsionaalseid varjundeid. Inimeste ja koerte aju kõnekeskuse vahel on olulised erinevused ning just see võib teadlaste arvates anda teadmisi ka selle kohta, miks inimestel, erinevalt teistest loomadest, kujunes välja kõnevõime.
Kuid inimese ja koera aju erinevustest palju rohkem huvitas Andicsit nende sarnasus. Tuleb välja, et mõlemal liigil on ajus piirkond, mis on häälestatud kõne emotsionaalseid varjundeid tajuma ning positiivsetele emotsioonidele negatiivsetest tugevamini reageerima. Sealjuures ei ole oluline, kas tegemist on koera või inimese häälega – inimese naer toob kaasa sama reakstiooni, kui mänguline haugatus. Nii inimese kui koera hääle puhul on kindlad helilised omadused, mis kannavad edasi sarnaseid emotsioone.
On selge, et ühised helitöötlusoskused ei ole koertel ja inimestel ühise eellase tõttu, kuna siis oleks samasugused võimed ka paljudel teistel imetajatel. Samas väidab Andics, et ka teistel imetajatel võib olla selline emotsioonide eristamise võime, sest emotsionaalsete vihjete ära tundmine oleks kõigile kasulik. Teised teadlased jällegi leiavad, et tegemist on lihtsalt näitega evolutsioonist, mille puhul teatud iseloomujooned arenevad eri liikidel sarnaselt välja üksteisest sõltumatult. Igal juhul toob see uuring esile terve hulga uusi küsimusi ja uurimissuundi. Võib-olla on koerad meile palju sarnasemad, kui oleme seni arvanud.
Loe pikemalt sellest, kuidas helid koera aju mõjutavad siit.
Allikas: Koerad ja inimesed mõistavad emotsioone sarnaselt | Telegram
