Koerad, meie ustavad seltsilised, on jätnud selja taha pika ning väsitava evolutsiooni ja nüüdseks sõltub nende hea kõnnak ja karvakasukas ainult inimestest e. hoolsatest koeraomanikest.
Kuidas saame olla kasulikud oma sabaga sõpradele? Saame olla kasulikud pestes ja kammides, jalutades ja mängides, kasvatades ja sügades. Kuid kõik see saab toimuma alles siis, kui me oleme ka oma koera toitnud. Oma igapäevases töös Kenno loomakliinikus tuleb siiski küllalt sageli kustutada valest toitmisest tekkinud “tulekahjusid”. Millised need “tulekahjud” on ja kuidas neid vältida, sellest kõigest järgnevalt.
Kõige sagedasemaks toitmisveaks või vale toitmise tagajärjeks on koerte ülekaalulisus e. rasvumine. Peamisteks põhjusteks on liiga energiarikas ninaesine ja/või liiga vähene liikumine. Oht ülekaalulisusele suureneb koerakese vananedes ja seda eriti emastel.
Milline on rasvumise mõju organismile?
Kuna kehakaal on optimaalsest oluliselt suurem, siis suurima koormuse saavad liigesed ja lülisammas. Seega sagenevad lülisamba haigused ja liigesepõletikud. Raskendatud on koera hingamine ja hapnikuvahetus ning seda just liikudes. Rasvumisega kaasneb ka vererõhu tõus, mis omakorda annab aluse südame- ja neerupuudulikkusele. Seega, kui soovime, et koer oleks terve, liikuv ja rõõmus, siis kehakaal normi!
Kuidas seda saavutada? Kõige lihtsamaks mooduseks on ülekaalu vältimine e. täisväärtuslik tasakaalustatud toit pluss liikumine. Eriti oluline on ülekaalu vältimine kutsikaeas, sest lisaks rasvarakkude suurenemisele tekib sel perioodil neid ka väga palju juurde ja täiskasvanu eas on küllalt raske kaalu normi saada. Koormuse all ei mõtle ma tunde kestvaid harjutusi, vaid piisab ka tavalisest rihma otsas jalutamisest. Näiteks, kui magamisel kulub energiat 1kcal/min, siis juba aeglasel jalutamisel antud näitaja neljakordistub ja lisaks sellele pakub jalutamine ka endale nii mõnegi kauni hetke.
Kui koera kehakaal ei tee enam rõõmu ei Teile ega ka koerale endale, siis loomakliinikus on saadaval spetsiaalsed toidud, mis aitavad liigsetest kilogrammidest vabaneda. Tegelikkuses peitub aga kehakaalu võti probleemi teadvustamises ja sellisel juhul on aja küsimus, millal teie sabaga sõber saab jälle nautida täisväärtuslikku koeraelu.
Teiseks sagedasemaks toidu kõrvalmõjuks või veaks on toiduallergia, mis avaldub peamiselt naha sügeluses. Toiduallergia on organismi ülitundlikkuse seisund koeratoidus sisalduvate komponentide suhtes. Selle probleemi ilmnemise või mitteilmnemisega koorub välja turul pakutavate toitude tõeline sisu. Paraku on nii, et mõne toiduga söötes näeb koer välja nagu jõulupuu kolmekuningapäeval.
Oma osa mängib ka teatavate koeratõugude eelsoodumus kõikvõimalikele allergiatele. Kui te pole rahul oma koera kasukaga ja tundub, et ta liigselt kratsib ennast või on karv liigselt lahti, siis tasuks konsulteerida loomaarstiga. Probleemi lahenduseks võibki olla ainult toidusedeli muutmine, kuid kaugelearenenud juhud tahavad saada juba tõsisemat ravi.
Kolmandaks vale toitmise e. toidu tagajärjeks koertel on liigeste arenguhäired ja seda eelkõige suurtel kiiresti kasvavatel koeratõugudel. Sagedasemateks arenguhäireteks on puusa- ja küünarliigese düsplaasia, mis kliiniliselt avaldub lonkamisena. Probleemiks ei ole toitainete puudus vaid pigem see, et kasvavale koerale antakse “krõbinaid” ja kodust toitu ja vitamiine ja mineraale ja kõike seda korraga ja palju.
Lisaks väga kiirele kasvule toob selline ületoitmine kaasa ka luude kasvuplaatide liiga varajase sulgumise, mille tagajärjeks on liigeseprobleemid. Kuigi liigese kasvuhäirete tekkes omab suurt tähtsust pärilikkus, on viimastel aastatel tõestatud vale toitmise roll mainitud probleemistikus. Nii on teada, et parim toit suurele kasvavale koerale peaks sisaldama 26% loomset kvaliteetset valku, 14% rasva, 0,80% Ca ja 0,67% P.
Muidugi on võimalik selline toit kokku panna ka koduste vahenditega, kuid küsimus on hinnas. Seepärast on otstarbekam teha valik loomakliinikus pakutavatest profitoitudest.
Toitmisvigadest tingituid probleeme on veel ja veel, kuid selline näeks välja põgus ülevaade sagedasematest. Lahendus mainitud haigustele on eelkõige nende ennetamises ja selleks on täisväärtuslik kvaliteetne profitoit. Muidugi tekib küsimus – mis on profitoit? Vastan lühidalt: profitoit on kindla retseptuuri alusel kvaliteetsest toorainest kokku pandud toit, mis enne turule tulekut on läbinud teaduslikud uuringud.
Aeg on muutunud. Neile, kes siiani usuvad, et õige koeratoit on see, mis oma toidulaualt üle jääb, väidan vastupidist. 20 aastat tagasi ei osanud me jogurtist undki näha, kuid nüüd on see igapäevane. 7-8aastat tagasi ei olnud ka koerte profitoitudest Maarjamaal miskit kuulda. Praeguseks on need loomakliinikus olemas ja valmis teenima kõiki sabaga sõpru.
Marti Lasn
loomaarst
