«Sa oled see, mida sööd.» See ütlus kehtib ühtviisi nii inimeste kui ka lemmikloomade puhul. Kehv ninaesine röövib loomalt ruttu tervise, kvaliteetne toit tagab pika eluea.
Kurb tõde on, et samal ajal, kui inimesed pööravad tervislikule toitumisele üha enam tähelepanu, kiputakse lemmikloomade toitmist ja sellega seotud probleeme võtma liiga kergelt.
Eesti maaülikooli väikeloomakliiniku loomaarst Epp Ülevaino ütleb, et üks koerte ja kasside sagedasemaid toitumisega seotud probleeme on ülekaalulisus – loomaomanikud ise seda tihti aga probleemiks ei peagi.
«Lemmiku kaalumuret võetakse pigem kui iluviga, halvemal juhul ollakse isegi rahul, et loom on hästi söönud,» räägib tohter.
Tema sõnul on ülekaalulisus loomale täpselt samasugune terviserisk nagu inimesele, sest see soodustab mitme teise häda teket.
«Näiteks esineb ülekaalulistel loomadel palju enam liigesehaigusi, suhkruhaigust, südamega seotud muresid ja nahaprobleeme. Rasvumine halvendab lemmiku tervist ja lühendab looma eluiga, kaalumure on aga enamasti ebasobiva eluviisi ja vale toitumise tagajärg,» selgitab arst.
Vale toit põhjustab aga muidki tervisehädasid, näiteks eri raskusega seedehäireid – alates kergest kõhuvalust, kõhulahtisusest, gaasidest ja oksendamisest, kuni raskete ning isegi eluohtlike soolehädadeni.
Ära anna koerale konti
«Väga palju tuleb seedimisega seotud terviserikkeid ette koertel, kellele antakse konti. Purustatud kondid moodustavad sooles tiheda ja kivikõva mitteimenduva massi, mis võib halvemal juhul soole täielikult sulgeda,» kirjeldab Epp Ülevaino. «Suuremad konditükid võivad soolde kinni jääda, vigastada soole seina ja halvemal juhul soole rebestada.»
Ka pealtnäha süütud kunstkondid pole sugugi ohutud: mõni koer kipub neid suurte tükkidena alla neelama ja tagajärjed võivad olla sama kehvad.
Noorte loomade kasvuprobleemid ja luustiku arenguhäired võivad samuti saada alguse valest toidust, milles vajalike ainete tasakaal on paigast ära.
«Näiteks kassipojad, keda hoolitsev omanik söödab ainult kanafilee ja tailihaga,» toob arst näite. «Sellisest toidust ei saa loom kõike arenguks vajalikku ja nii algavadki terviseprobleemid.»
Täiskasvanud loomad taluvad kehvema kvaliteediga toitu paremini, kuid see ei tähenda kindlasti, et nende puhul ei peaks söötmisele tähelepanu pöörama.
Tänapäeval kasutavad väga paljud loomaomanikud spetsiaalselt loomadele mõeldud valmistoite, tänu sellele esineb toidust tingitud raskeid tervisehäireid järjest vähem, tõdeb arst.
Samas märgib ta, et erandiks on supermarketites müüdavad odavad kassikrõbinad: «Sellise kuivtoidu koostis võib riskigruppi kuuluvatel kassidel soodustada kuseteedega seotud probleeme.»
Inimese toidujäägid loomale ei passi
Lapsed ei söönud jälle taldrikuid tühjaks? Kui esimene mõte on jäägid koera toidukaussi kallata, tasuks ennast talitseda – loomaarst ütleb, et lemmikuid pere toidujääkidega ei söödeta.
«Põhjus on väga lihtne,» nendib Epp Ülevaino. «Inimene, koer, kass, küülik, merisiga, hamster – need kõik on eri liigid. Koer ei ole väike inimene, kass ei ole väike koer, igal liigil on toidule omad nõudmised, vajadused toitainete ja toidu koostise suhtes erinevad.»
Levinud koduloomadest sobib inimese toidulaud kõige paremini koertele, aga see ei tähenda siiski, et neid võikski toita vaid pere lõunalaua ülejääkidega: enamasti on inimeste toit loomale liiga tugevasti maitsestatud ega vasta tema vajadustele.
«Kui toit on valmistatud koerale sobivatest koostisainetest ja väheste maitseainetega, siis võib seda vahel talle anda,» räägib arst. «Umbes 90 protsenti koera igapäevatoidust peaks tema vajadusi arvestama, ülejäänud osa võib aga maiusena tulla inimeste toidulaualt.»
Arsti sõnul saab loom pere toidujääkidest küll kõhu täis, aga see ei pruugi tema tervisele head teha. «See ei tähenda, et miski meie enda toidulaualt lemmikutele ei sobiks,» märgib Ülevaino. «Värskeid köögivilju näiteks antakse taimetoidulistele loomadele, aga porgandit või kurki armastavad ka paljud koerad – tehke proovi!»
Ka perele tehtud liha- ja juurviljatoitudest saab väikese kohandamisega nii kassile kui ka koerale sobiva menüü.
Anna-Liisa Mets
