Koerte ning kasside normaalset ja tervet nahka tuleb ärritada nii harva ja nii vähe, kui on vähegi võimalik. Kui loom on terve, käib väljas jalutamas ja natuke ennast määrib, siis piisab puhastamisest puhta vee ja lapiga, selgitab ajalehes Kuulutaja dr. Valdeko Paavel Rakvere Loomakliinikust.
Üleliigset shampoonitamist tegelikult vaja ei ole. Täiesti tervet nahka ei ole kasulik ärritada seepide, kemikaalide ja veel iseäranis desinfitseerivate vahenditega, see ei ole põhjendatud. Nahal elab täiesti normaalne mikrofloora. Kui nahk on terve ja pole ärritatud, siis ta funktsioneerib normaalselt ning puhtast veest ja rätikust kuivatamiseks piisab täiesti.
Pikemad karvad vajavad rohkem hooldust, et need ei läheks pulsti ja koledaks. Siin on võimalik kasutada toidulisandina vastavaid preparaate, mis parandavad karva toitumist. On olemas ka spetsiaalsed karvatoidud. Pikk karv vajab vaieldamatult rohkem kammimist ja pesemist. Oluline on ka see, et pika karva kuivatamisele tuleb rohkem tähelepanu pöörata. Kaaluda võiks koera föönitamist, sest on väga oluline, et karv ja eriti looma nahk korralikult kuivaks saaks. Suvel oli palju juhtusid, kus koerad käisid ujumas ja karv jäi märjaks ning selle tagajärjel tekkis nahapõletik. Nahk läheb märja karva all umbseks ning seal tekkivad põletikulaigud, mida kutsutakse hot-spot’ideks.
Terve looma pesemise puhul on reegel see, et pesta tuleb nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Liiga tihe pesemine pole hea. Paljusid koeri ei pesta elu jooksul kordagi ja pole neil ka häda midagi. Aga kui karv on võidunud ja kole, siis tuleb muidugi pesta. Sagedamini kui kord nädalas shampooniga pesta siiski ei tohiks. Kindlasti tuleb kasutada loomadele mõeldud tooteid, mitte inimeste omasid. Kui karv läheb pidevalt ja kiiresti koledaks, siis tasuks pigem vaadata, kas on looma toidus või keskkonnas midagi puudu või valesti.
Nahaprobleemidest kõige sagedamini kaebavad inimesed on lemmiklooma karvade väljalangemise üle. Selle vastu mingit imerohtu üldiselt olemas ei ole. Kõik sõltub sellest, mis põhjusel karv välja langeb. Natuke ja ühtlaselt äratulev karv on täiesti normaalne. Meie kliimas ja eriti viimaste aastate jooksul on loomade karvavahetus täiesti segamini läinud. Enam polegi võimalik öelda, kas tegemist on hooajalise karvavahetusega või on põhjus muus. Enamasti ei ole sellises karvalangemises midagi ohtlikku. On olemas vastavad kammid, harjad ja kummipõhjaga kindad, millega saab lahtist karva välja puhastada. Abi võib olla ka vastavatest toidulisanditest.
Lahtine karv ei ole alati haigus. Signaaliks, et tegemist on nahahaigusega, on see, kui kusagil tekib täiesti karvutu laik. Sellised laigud võivad olla ilma toonita, naha värvi, aga ka punetavad ja leemendavad. Signaaliks on ka sügelemine.
Sügelemise uurimisel alustatakse sellest, kas on tehtud nahaparasiitide tõrje. Sügelust põhjustavad kirbud, täid, puugid ja muud satikad, nahal elutsevad seened, bakterid, kasvajad. Sügeluse põhjuse peaks kindlaks tegema loomaarst. Aga parasiitide tõrje peab olema tehtud, toit peab olema täisväärtuslik. Enamasti on sügeluse põhjuseks kirbud. See, et inimene kirpe näinud ei ole, ei tähenda veel, et neid seal pole. Kirbud ei näitagi ennast. Sügeluse põhjustamiseks piisab ühest kirbust, loom võib olla kirbuhammustusele ka allergiline.
Nahapõletike korral on looma pesemist vaja kindlasti arutada loomaarstiga. Põletike vastu on olemas ka spetsiaalsed ravishampoonid, nende kasutamisel tuleb täpselt jälgida juhendit.
Loomadel esineb ka allergilisi nahaprobleeme ja -sügelust. Allergia kindlakstegemine ja ravimine on keeruline. Kui nahapõletiku põhjuste otsimisel on välistatud parasiidid, seene- ja bakteriaalsed infektsioonid ning kahtlus jääb allergiale, siis võib see olla kas toidu- või keskkonnaallergia. Toiduallergia on tänapäeval väga sage sügeluse põhjustaja. Ei saa aga öelda, et allergia on kuivtoidule või pudrule vms. Allergia on teatud konkreetsetele valkudele, mis toidus esinevad, näiteks piimavalgule või sealihavalgule. Seda, millisele toidukomponendile on loom allergiline, selgitatakse välja sisuliselt katse ja eksituse meetodil. See nõuab loomaomanikult suurt pingutust. Näiteks koer sööb ju väga laia valikut toitu – lisaks oma kuivtoidule saab ta veel konserve, kõike seda, mis inimeste toidulaualt üle jääb. Inimene tahab ju koera toidu teha võimalikult meeldivaks ja maitsvaks. Kui loom seda talub, ei olegi probleemi. Aga toiduallergia kindlakstegemise korral tuleb anda loomale ainult ühte toitu ja kõik teised tuleb elimineerida. Kõik pereliikmed peavad sellega arvestama.
Nii allergilised kui muud nahapõletikud vajavad korralikku ravi, loomadele antakse antibiootikume, sügeluse vastu ka hormoonpreparaate. Kui on asi tõsine, siis oma jõududega hakkama ei saa. Haiguse põhjuste kindlaks tegemiseks ja ravi määramiseks tuleb pöörduda loomaarstile.
Allikas: Liigne pesemine on loomale kahjulik
