Loodus kutsub. Möödunud suvel sündinud kassipojad on jõudnud täiskasvanuikka ja otsivad endale kaaslast.
Vabapidamisel olevad kassid hulguvad, mäuravad ja kaklevad. Ontlikud toakiisud muutuvad äkki pööraseks, üritavad koos klaasidega aknast väljuda, aelevad maas ja karjuvad koleda häälega ning püüavad oma lõhnasignaale välismaailma saata. Ehk teisisõnu pissivad kingadesse/kottidesse.
Ka kõige kannatlikuma ja humaansema loomasõbra mõõt saab täis. Mida teha? Saata kass õue ja vaadata, mis saab? Mis seal’s ikka saab? Kui elu- ja olelusvõitluses ellu jäävad, siis isastest saavad üle küla kõutsid ja emastest poegimismasinad.
Üsna suurt rolli mängivad inimeste teadlikkus ja raha
Üks emane kass koos oma tütardega olevat võimeline produtseerima seitsme aastaga üle 400 000 kassipoja. Kuhu nad kõik panna ja kellel neid vaja on? Ainuüksi Tallinna loomade hoiupaigas ootab kodu üle saja kassi. Selles valguses tundub mõistlik kasside, aga ka koerte viljatuks muutmine. Miks seda siiski nii vähe tehakse?
Üsna suurt rolli mängivad inimeste teadlikkus ja raha. Teadlikkuse puudumine suure hulga inimeste seas sai selgeks pärast Peeter Ernitsa artiklit Maalehes, milles räägiti loomalaste uputamisest, mis on loomakaitseseadusega keelatud.
Artiklile tuli üllatavalt palju kommentaare, milles üritati looma opereerimata jätmisele ja poegade hukkamisele mingeid veidraid õigustusi leida. Üks nendest õigustustest oli ka rahapuudus, kuid see on omaette teema, mida selles artiklis käsitleda ei jõua.
Mitmed teadlikumad inimesed kõhklevad operatsiooni poolt või vastu otsustades, sest teavad nii selle pluss- kui miinuspooli.
Mida ütleb spetsialist?
Dr Laura Linntamm:
Plussid
1. Soovimatute järglaste sünni ärahoidmine (sterilisatsioon, kastratsioon või hormoone või hormoonilaadseid ravimeid kasutades).
2. Suguhormoonidest tingitud käitumise ärahoidmine (kastratsioon või ravimid).
3. Steriliseeritud/kastreeritud loomad elavad oma liigikaaslastest tunduvalt kauem.
4. Kindlasti vähendab kastreerimine nii koerte kui ka kasside õnnetusjuhtumite ohtu, kuna nad on kodusemad, nende seksuaalne tung leida teisi loomi on pärsitud. Jäävad ära märgistamised ja kaklused territooriumi pärast. Loomulikult ei saa seda kõike välistada sajaprotsendiliselt.
5. Uuringud tõestavad, et enne esimest eluaastat steriliseeritud ja kastreeritud loomad on edaspidises elus aktiivsemad ja justkui lapsemeelsemad. Kuid alati rõhutatakse seda, et looma aktiivsust mõjutab siiski kõige rohkem tema omanik. Kindlasti ei vähenda steriseerimine/kastreerimine looma töövõimet, pigem tõstab seda.
6. Mitmeid vanema ea terviseriske saab kastratsiooniga ära hoida: piimanäärmete kasvajad, emakapõletik, munasarja kasvajad-tsüstid, tupe väljalangemine, isastel healoomuline eesnäärme suurenemine, eesnäärme põletikud, perineaaladenoomid ja -songad, munandite kasvajad.
Pahaloomulised piimanäärmete kasvajad on emastel koertel üheks suurimaks mureks. Norras (kus kastreerimine on lubatud ainult siis, kui see on meditsiiniliselt põhjendatud) tehtud uuringud näitasid, et kõigist kasvajatest, mis tabasid emaseid koeri, on 50% piimanäärmete omad ja 30% neist on halvaloomulised. Kastreerimine pärast esimest jooksuaega vähendab kasvajate teket 8% ja pärast teist 26%. Pärast kolmandat jooksuaega kastreerimine ei oma selles osas enam mingit tähtsust. Kassidel esinevatest piimanäärme kasvajatest on suurem osa halvaloomulised ja nagu koertelgi vähendab esimesel eluaastal tehtud operatsioon tunduvalt piimanäärme kasvajate ohtu.
Püometra ehk emakapõletik on emastel koertel järgmine suurim risk. Rootsis tehtud uuringute põhjal tekib 23% emastest koertest enne kümnendat eluaastat püometra. See on küll kirurgiliselt ravitav ja ajutiselt ka ravimitega kontrolli all hoitav, kuid 4% juhtudest lõpeb see surmaga.
Healoomuline eesnäärme suurenemine tabandab üle 80% isastest loomadest, kes on üle viie aasta vanad, ning viib hiljem eesnäärme põletike, tsüstide ja abstsessideni, põhjustades tõsiseid terviseprobleeme. Kastreerimine aitab seda kõike ära hoida.
Kastreerimine on olnud tabuteema eelkõige just meesomanike seas. Tänapäeval on võimalik kastreerida koera teatud ajaks, ilma et eemaldataks munandeid. Välja on töötatud aine, mis blokeerib ajutasandil testosterooni tootmise munandites umbes kuueks kuuks või aastaks. See toob kaasa munandite suuruse vähenemise ja steriilsuse kaks kuni kolm nädalat pärast aine naha alla paigaldamist ja kestab vastavalt preparaadile kuus kuud või aasta. Testosterooni puudumisel väheneb ka eesnääre ja kaob ära testosteroonist tingitud käitumine, nagu näiteks märgistamine.
Miinused
1. Kirurgilised protseduurid on alati seotud riskidega.
2. Operatsioonijärgne ülekaalulisus mõjutab nii isaseid kui emaseid koeri ja kasse. Ülekaal viib teiste terviseprobleemideni, nagu diabeet ja kilpnäärme alatalitus. Lahendus on küll lihtne – tuleb vahetada kõrge energiasisaldusega toit lahjema vastu, sest loomadel muutub ainevahetus, mitte aktiivsus.
3. Emasloomade inkontinentsus ehk kusepidamatus, mis näib tabandavat 4–20% ja just enne esimest jooksuaega opereeritud loomi. Peamist tekkemehhanismi veel ei teata, kuid olulisteks faktoriteks peetakse looma kehakaalu ja tõugu. Eelsoodumusega on rotveilerid, dobermannid, šnautserid.
4. Kastreeritud loomadel olevat suurenenud risk põiekasvajate, eesnäärme kasvajate ja luusarkoomide tekkeks, mida esineb siiski vaid väga väiksel osal koertest.
Koerte ja kasside eripärad
Koerad
Suguküpsus saabub emasel koeral umbes kuuendal elukuul, kuid sõltub tõust. Suurema kehaga tõugudel võib see saabuda isegi alles kaheaastaselt.
Isane koer saab suguküpseks umbes viiendal elukuul ja jällegi sõltub palju tõust – suuremad hiljem, väiksemad pisut varem.
Koerad indlevad peamiselt kaks korda aastas, aga jällegi sõltub tõust ja indiviidist. Isastel ei ole kindlat jooksuaega, nemad lähtuvad emase koera indlemisest. Jooksuaeg kestab umbes neli nädalat. Veritsemine kestab umbes paar-kolm nädalat ja siis lõpeb, kuid see ei tähenda veel, et jooksuaeg oleks läbi. Läbi on jooks alles siis, kui emane ei ole enam isasele vastuvõtlik.
Koer ovuleerub sõltumata sellest, kas ta paaritub või mitte. Koera ovulatsiooni saab kaudselt määrata, mõõtes progesterooni taset veres.
Kassid
Emane kass saab suguküpseks umbes kuuendal elukuul, kuid palju võib sõltuda sellest, millal kass sündis. Suviste kasside jooksuaeg algab tavaliselt märtsis.
Kassi innatsükkel on seotud päeva pikkusega ehk siis valgusega. Kui valget aega on pikemalt (umbes kaksteist tundi), alustavad kassid indlemist.
Kassid indlevad 5–6 päeva, siis peavad 7–10 päeva vahet ja alustavad otsast peale seni, kuni päevad jälle lühenevad. Toakasse mõjutavad päevavalguslambid, mille tõttu nad võivad innelda aasta läbi.
Kassid ovuleeruvad indutseeritult ehk siis, kui nad paarituvad, ja harva iseenda tekitatud stimulatsioonist, millest võib indlemisel tekkida pikem paus – umbes poolteist kuud.
Olulised terminid
Kastreerimine tähendab suguelundite kirurgilist eemaldamist. Seda tehakse nii emasloomadel (munasarjad ja emakas) kui ka isasloomadel (munandid).
Steriliseerimine – munandi- või munasarjajuhade õmblustega sulgemine. Eestis seda meetodit peaaegu ei kasutata, sest sugutung ja sellega kaasnevad käitumisprobleemid ei kao.
Tiina Toomet
