Kodust ekslema läinud koerte puhul selgub sageli, et loomal on küll kiip, kuid andmeid registrisse kantud pole – kui oleks, jõuaks koer kiiresti koju ja omanikul jääks ära hulk muret.
Paljudel loomadel pole kiipi aga üldse, ehkki see on üks lihtsamaid viise tagada, et eksinud loom leida. Eesti Loomakaitse Selts on lemmikloomaomanikele korduvalt südamele pannud: laske oma loomale paigaldada kiip ja kandke andmed kindlasti registrisse – ainult kiibist pole omaniku leidmisel mingit abi. Lemmikloomade registrist on omaniku andmed kättesaadavad ööpäev läbi. Mikrokiibi olemasolu saavad kontrollida varjupaigad ja loomakliinikud. Seaduse järgi muutub kinnipüütud loom kaks nädalat ehk 14 päeva pärast leidmist varjupaiga omandiks, mis tähendab, et 14 päeva möödudes on varjupaigal õigus loom hukata. Kiibi olemasolu päästaks seega looma elu.
Laske oma loomale paigaldada kiip ja kandke andmed kindlasti registrisse – ainult kiibist pole omaniku leidmisel mingit abi.
Nii mõnigi omanik ei pea lemmiku kiipimist vajalikuks, väites, et tema andmed on koera kaelarihmal. Kaelarihm või kaelarihma küljes olev plaadike võib ära kaduda või tekst kuluda. Mikrokiip ei saa kusagile kaduda – see väike kapsel, millel on unikaalne numbrikombinatsioon, paigaldatakse loomale naha alla kaelale, tavaliselt vasakule küljele.
Kiibistamine maksab 15–20 eurot, võrreldes aja- ja närvikuluga ning ränkade tagajärgedega, mis lemmiku kadumisega kaasnevad, ei tohiks see tunduda ülemäära kallis.
Kiibistatud looma omanikul on võimalus registris hoida looma andmeid ja infot vaktsineerimise ning muu vajaliku kohta. Ühtlasi saab registri kaudu tellida olulisi meeldetuletusi, nt millal peab looma uuesti vakstineerima või talle ussikuuri tegema.
Kui loom peaks omapäi seiklema sattudes auto alla jääma, tuvastab veterinaar looma omaniku kohe ning loom saab tänu sellele kiiresti ravi.
Ka juhul, kui loom näiteks varastatakse, saab mikrokiibi abil tuvastada lemmiklooma ametliku omaniku.
Kristjan Arras
