Aramia Diamond Augusto
10.06.2009-24.10.2024
15 aastat, 4 kuud ja 14 päeva
Augusto on suure algustähega chihuahua, kelle elutee mõjutas tuhandeid väikesekasvulisi koeri ja kutsikaid. Tema sünd oli tähenduslik, temast sai koerte õpetaja ja võimekas trikikoer. Augusto oli ebatavaline. Ta teostas ennast terve elu maksimaalselt, ta tuli siia ilma oma missiooni täitma, et inimesed ei alahindaks väikesekasvulisi koeri. Eriti just miniatuurset chihuahua tõugu koeri, keda peetakse taipamatult ja ülekohtuselt üheks maailma rumalamaks tõukoeraks.
Minu ellu tuli Aramia Diamond Augusto suunanäitajaks ja teejuhiks, et ma teaksin, kuhu me kõik koos jõudma peame. Meie ühine viisteist ja pool aastat oli tormakas mäkke ronimine, mis muutis minu elu ja kujunes uskumatuks seikluseks.
Augusto sündis meie kodus minu esimese chihuahua Mathilda-Rosalie ainsaks pojaks. Augusto oli oma tähtkujult kaksik, mis oli vastandite kokkupõrge. Härja aasta andis talle tohutu koguse empaatiat, erakordset töökust ja imetabase lojaalsuse. Augusto oli tõeline töökoer, kelle esimene tööpäev saabus juba 9-päevaselt. Ta hakkas koos oma ema chihuahua Mathilda-Rosaliega minuga igapäevaselt tööl kaasas käima. Augusto valvas kõike, mis oli meie perega seotud. Meie kodu, aeda, tööruume, vara ja meid ning meie pere kõiki koeri. Tema peale sai 100 protsenti loota, ta oli äraostmatu.
Augusto oli kutsikaeas keerulise natuuriga ja raskesti juhitav. Ma ei mõistnud teda enne kui märkasin, et talle meeldib keerukaid trikke teha ja sportida. Tema esimesed trikid olid mängukoera lahtiriietamine, palli teleri alla käpaga veeretamine, minu peal turnimine ja väikesed naljakad esemete näppamised. Ma pidin pidevalt mingit uut ja haaravat tegevust talle välja mõtlema, vaid siis oli Augustoga võimalik kontakti saada. Ta naeratas rahulolevalt ning pilgutas mõlemat silma korraga, kui olime koos uue triki selgeks saanud. Augusto keerulise isiksuse tõttu, et talle uut ja huvitavat pakkuda, sündis 15 aastat tagasi chihuahuade mängutund, millest kujunes eraldi kaks tundi – chihuahuade mängutund ja trikikool. Trennidesse tuli esimestel aastatel vaid chihuahuasid. 15 aasta jooksul tuli trenne aina juurde ja siis liitus juba erinevat tõugu ja tõuta väikesekasvulisi koeri ja kutsikaid.
Augusto koos oma ema Mathilda ja Kennuga näitasid trennikoertele esmaseid käsklusi, trikke, nuputamismängude lahendamist ning rajajooksu ette. Augusto andis oma liikumisega ideed väikesekasvuliste koerte rajajooksuks spetsiaalsete takistuste valmistamiseks. Ta oli ideede mootor ja mina jooksin koos oma poja Oliveriga mööda poode, et leida materjale, millest sellised imeasjad valmis ehitada. Nimetasin need Agilitrick rajajooksu takistusteks. Augusto oli iga takistuse valmistamise juures, katsetades neid pidevalt ning meie tegime neid siis keerukamaks, mugavamaks, turvalisemaks, madalamaks või kõrgemaks. Eriti meeldisid Augustole ülikitsad poomid, kõrged A-takistused, täidetud keerukad tunnelid, pallitrikid, redelid, kiiged, turnimine ja tasakaaluharjutused ning taburetid, mille peal ja all jooksurada läbida. Kokku meisterdasime aastate jooksul üle 60 erineva trennivahendi, mille hoidmiseks vajasime suurt ladu. Ta oli tõeline akrobaat, kel jagus julgust mulle õlale ronida ja sealt alla turnida, läbida peenikestel torudel hüppe- ja tasakaaluharjutusi. Augustole meeldis ka esmaseid käsklusi nagu “istu”, “lama”, “seisa” teha kuskil kõrgel. Adrenaliin ja saavutus ning minu imetlus ja kiitused olid need, mis ta õnnelikuks tegid.
Esimeste trikikoerte saavutustest tegi 7-minutilise videoklipi chihuahua Ziara peremees Martin Ilustrumm. Panime selle oma Youtube kanalis vaatamiseks ja kokku on seal aastate jooksul kogunenud 33 väga ägedat videot nii trennidest kui ka meie stiilipidudest ning Augusto, Mathilda ja teiste trennikoerte sportimisest.
Augusto ja Mathilda aitasid mul ka koeraspordiklubi Koerus trenne läbi viia 10 aasta jooksul. Seal koolitasid nad endast suuremaid koeri. Nad olid koer-abitreenerid, kes aitasid õpetada kutsikaid, läbi viia trikitrenne ja Agilitrick rajajooksu trenne ning koolitada probleemkäitumisega väikesekasvulisi koeri. Teisest kuni neljanda eluaastani osales Augusto ka Koeruse agility treeningutel. Ta oli väga julge kõrgete takistuste ja kiire slaalomi läbija. Talle meeldis seal rabada ja suurte koertega võrdselt ennast proovile panna. Suurel A-takistusel jäi Augusto tippu jõudes seisma ja vaatas siis kõrgelt alla. Teda ei heidutanud tugev tagasilöök suurt kiike läbides, talle lausa meeldis see. Treener, kes trenne läbi viis, oli tema saavutuste suhtes ükskõikne ning tunnustust ega kiitusi ei jaganud. See oli väga hea, sest just seetõttu hoogustus meie oma trennide areng, mis olid mõeldud vaid väikesekasvulisele koertele. Augusto oli kõiges ikka esimene, alati julge, silmad säramas, kõrvad kikkis, saba uhkelt püsti ja selg sirge.
Augustole meeldis puudel turnida, kitsastel kõrgetel äärtel liikuda ning istuda ja kaugusesse vaadata. Augusto oli tõeline sportlane, ta pidas lugu ujumisest, paadisõidust, kiikumisest, kelgul kihutamisest, rulal sõitmisest, kõrgele pallile hüppamisest, mänguautol sõidust, jooksmisest ja igapäevasest trennist. Tänaval otsis ta alati kõnnitee ääri, sest seal sai ta tasakaalu harjutades liikuda. Ta oli kiire, täpne ja taibukas ning motiveeritud just saavutustele, mitte maiusele. Augusto valvas igat trennivahendit ja ei lubanud teistel koertel trennisaali lattu minna. Ta aitas iga trennivahendi mul saali tuua ja pärast lattu tagasi viia. Need olid valmistatud just väikest kasvu koertele ja Augusto kiiret sportlikku arengut arvestades. Mitmel aastal toimusid ka Agilitrick rajajooksu võistlused.
Augustole meeldis esineda, teda ei saanud kunagi lavalt ära, ta tahtis kõike ise näidata. Esinemisi oli meil palju – lasteaedades, lastekodus, laste suvelaagris, ostukeskuste avamistel, perepäevadel, talupäevadel, linnaosade koerteparkide avamistel, koolides lemmikloomapäevadel, firmade suve- ja talvepäevadel, koertega seotud üritustel ja pidudel.
Augusto oli ka väärt fotomodell ja seetõttu said paljud firmad endale ägedaid reklaame. Augusto koos oma pere koerte ja parimate trikikoertega on olnud reklaamnäod Merikh Bags, Flare, Dixi, Cedrelle, Platinum, Nutikas Lemmik, Applaws reklaamides, Diili telereklaamklipis, Pall pole prügi reklaamklipis ning Õhtulehes Hortese koerterõivaid esitledes. Koerte moeetendustel oleme trennikoertega esitlenud PetCity kaupluste koerterõivaid ja tarvikuid, Kikka poe tooteid, Zoomaailma ja Hortese koerterõivaid ning -vahendeid. 10 aastat tagasi avatud PetCity avamisepeol tegid meie trikikoerad rajajooksu ja moeetenduse, Augusto lõpetas meie esinemise suurepärase trikishowga. Buduaari turgudel esinesid koerad modellidena mitmeid aastaid järjest. Koerte omanikud said koos koertega Donna Nordica kauneid kleite esitleda. Koertele esmaseid käsklusi näitas Augusto koos Mathilda ja Kennuga Delfi kanali kaudu. Esinesime teiste tõugude koertepidudel ja terjerite suvepäevadel. Kahel aastal tegime Vanalinna Käpakäigul trikishowd ning Royal Canini tootepäeval trikke ja jooksime agilityrada. Televisioonis on erinevates saadetes koerad trikishowsid teinud, reklaamides Krista Laaneti raamatut “43 trikki koertele”. Selles raamatus näitavad 43 meie trenni sülekoera fotodel detailselt ette, kuidas koertele etapiviisi esmaseid käsklusi ja trikke õpetada.
Augusto oskas palli väravasse lüüa ja seetõttu sai ta Reporteris 2018. aastal jalgpalli MM võitjat ennustada. Võitjaks osutuski Prantsusmaa. Reporteri kaamera tuli kohale, Augustole pandi kaks väravat ette ning ta pidi palli veeretades ära arvama, kes võidab. Täppi läks!
Augusto, Mathilda ja Kennu on paljudes Eesti ajakirjades ja lehtedes erinevatel asjaoludel figureerinud. Nad on olnud kas reklaamides, tekstide juures fotodel, esitlenud mingit koertele vajalikku toodet või on meie ebatavaliste ühisürituste fotodel ja videolõikudes nii ajakirjades Muki, Terjerid, Lemmik kui ka Õhtulehes, Postimehes, Maalehes, Delfi Lemmikloomas, Naistelehes, ajakirjades Naine, Eesti Naine ja Naisteleht.
Esimesel koroona-aastal tuli trennisaal sulgeda ja tegevusetutel trennikoertel hakkas kodus igav. Nii sündis Zoom-trennide ajastu. Olime esimene koertetrenn, kes virtuaalselt hakkas reaalajas trikitrenni ja kutsikakooli läbi viima ning probleemkäitumisega sülekoerte omanikke nõustama. Osalejaid oli lisaks Eesti koeraomanikele ka paljudest välisriikidest. Augusto ja Mathilda taipasid kohe, et teisel pool ekraani on reaalsed koerad, kellele tuleb trenni anda. Augustost oli suur abi ka Sillamäelt päästetud koeravabriku koerte ümber koolitamisel.
Augusto oli väga väärikas ja trennikoerad austasid nii teda kui ka Mathildat ja Kennut. Ka probleemkäitumisega koerte gruppides polnud kedagi, kes talle oleks urisenud või hambaid näidanud. Nad oskasid teisi õpetada, neile ette näidata ja oma käitumisega eeskuju anda.
Augusto oli kodus meie kõigi kaitsja, mina olin tema erilise hoole all. Ta mõistis, kui keegi meist haige oli ning püüdis abi pakkuda. Kui olin trauma tõttu paar kuud kahe kargu vahele aheldatud, kõndis Augusto mul pidevalt järel valvates ja kaitstes mind kes teab mille ja kelle eest. Terve elu jooksis ta kohale, kui ma keldriluugi avasin ja valvas, kuniks keldrist jälle välja tulin. Mathildale viis ta oma kausist lihatüki, kui too ei julgenud sööma tulla, sest väljas müristas. Ta päästis Kennu elu, kui kutsus vanaema appi Kennule, kes oli omale lõngalõime ümber kaela keeranud ning teda ohustas lämbumine. Ta ajas haukumisega ära meie koduõuele tungiva võõra, kaitses meie firma vara ning ei lubanud siseneda kaupa tarnival meesterahval, kui meie õues olime. Ta oskas vahet teha tublil töömehel ja käpardist valevorstil ning näitas meile kohe oma arvamust temast. Ta jooksis kutsikaeas Cedricule põllule järele ja karjatas ta aeda tagasi. Andis mulle teada ja näitas oma ninaga ette piirkonnad, mis Mathildale ja Kennule haiget tegid. Kui me autoga reisisime, ei heitnud ta kunagi magama, vaid seisis püsti terve teekonna. Ta ei puhanud enne, kui kodu paistma hakkas.
Augusto oli abiks kõikidel kodutöödel, talle meeldis nii meiega koos põllul kevadeti istutada kui ka kasvuhoone ukse juures valvata, kui ma seal toimetasin. Sügisel aitas ta põllult kogu saagi kokku koguda, valvas kartulikuhja ning õpetas seda ka Brigitta-Lorettale. Augustole meeldis väga Oliveriga koos majapidamises meestetöid teha. Ta tuli alati Oliveri kõrvale istuma. Augusto ehitas kutsikana vaid kolmekuusena omale ise pesa. Ta tegi selle tugitooli alla, viis sinna minu mütsi ja oma kaisujänese. Keeras ennast mütsi sisse kerra ja pani pea jänese seljale. See pesa jäi talle terveks eluks. Seda tohtisin vaid mina kohendada ja puhastada.
Kui Mathilda ja Kennu olid taeva läinud, leinasime neid Augustoga koos terve aasta. Olime väga kurvad, uusi trikke me enam välja ei töötanud, kuid trenni tegime endiselt iga päev kolm korda. Otsustasin, et Augusto saab 13. sünnipäevaks omale kutsika. See oli väga vahva lugu, kuidas me koos talle kutsikat valima sõitsime. Rääkisin Augustole, et vaata neid ja kui keegi sulle meeldib, siis näita mulle teda. Nii me siis seisimegi spitside kasvataja kodus ja meie ees siblisid kaks karvapalli. Augusto vaatas ja vaatas ning siis hakkas nihelema. Tõstsin ta sülest põrandale, ta läks kohe neist ühe juurde, pani oma nina talle karva sisse ja vaatas siis mind. Teise kutsika ajas ta toast välja ja nii sain ma aru, kes on Augusto koer. Pomeranianipreili nimeks sai Brigitta-Loretta. Oma koera eest hoolitses Augusto uskumatult hästi – ta koolitas teda, õpetas ja näitas ette kõike, mida meie pere koer ja tubli trennikoer oskama peab.
Augusto oskas kokku üle saja triki, ta tegi neid suure kirega. Igal päeval oli meil kolm trenni – hommikul, lõunal ja õhtul. Lisaks kõigile kodustele treeningutele tegi ta igal nädalal 5 tundi järjest trennisaalis teistele trenni ja teenis selle tõttu uhke ja väärika nimetuse – trikiteaduste professor Aramia Diamond Augusto. Ta ei väsinud justkui kunagi, ta tahtis ka mängutunnis ikka rada joosta, mitte tühjalt aega veeta.
Augusto viimase, 15. sünnipäeva tähistamine toimus eriti uhkelt – 25 trennikoera ja 600 Ranna Rantšo loomaga. Peost tegi ülekande Delfi lemmikloom. Augusto ei kartnud suuri loomi, ta oli rahulik, kuid ettevaatlik. Brigitta-Loretta ja Roosi hoidsid oma karjajuhi Augusto selja taha. Kui mõni kits või eesel oma nina koertele liiga lähedale pistis, hoiatas Augusto neid ja nad taganesid.
Augustole maitses kõige rohkem kuivatatud pärmivaba leib, kitsepiim, keedetud veisekeel ja minu valmistatud soe kodutoit. Tegin kolme-nelja aasta vältel 179 erinevat koertele sobilikku retsepti ja pildistasin, kui Mathilda, Augusto, Kennu ja Brigitta-Loretta neid roogasid sõid. Just enne Augusto lahkumist otsustasin, et retsepte on juba piisavalt kogunenud, et anda välja Krista Laaneti teine raamat – koerte kodutoitude retseptid.
Augustole meeldisid pardid, koduaia linnud ja siilid. Ta ei haukunud kunagi nende peale, vaid naeratas ja vaatas neid. Augusto käis iga päev kolme aasta vältel oma ema Mathilda-Rosalie, õekese Amanda ja Kennu haual. Ta teadis, kus nad on, sest me matsime neid koos. Kui sellel suvel tuli Kanadast meile külla Kennu poeg Cedric, kutsus Augusto ta kaasa ja näitas Cedrikule, kus tema isa Kennu ja armas Mathilda puhkavad. Augusto oli erakordselt taibukas koer.
Augusto teadis, et tema aeg hakkab otsa saama, ta näitas seda mulle nii, et läks koerte hauale ja istus seal sirge seljaga. Ta tegi seda augusti lõpus mitmeid kordi. Sinna hakkasid iseenesest järsku kasvama sinised kannikesed. Ja just selle koha peale, mis tema viimaseks puhkepaigaks pidi saama.
Augusto läks meie juurest siis, kui saabus esimene sügistorm ja kõik sügisesed kodutööd olid tehtud. Puud riidas, põld koristatud. Aiast lehed riisutud ja peenrad kaevatud. Vanaema turvalisse vanadekodusse paigutatud. Kauaaegsed trikitrenni koerad olid taevasse läinud ja teised koerad enam trenni ei saanud. Augusto ootas neid ja mõistis, et ka see on nüüd lõppenud. Neid lihtsalt ei toodud enam trenni ja ta jäi väga kurvaks. Viimasteks trikitajateks kauaaegsetest trennikaaslastest jäid vaid head sõbrad 12-aastane Tiffany ja 11-aastane Roosi.
Augusto jättis hüvasti Kanadast külla tulnud Kennu poja Cedricuga, kes oli meie juures elanud kutsikaeas. Augusto ja Mathilda koolitasid ja õpetasid teda koos. Cedric pani oma pea Augusto seljale ja nad mõlemad lebasid sel moel vaikides. Augusto ei lubanud muidu ühtegi koera endale nii lähedale. Nad jätsid hüvasti.
Brigitta-Lorettale õpetas ta selgeks kõik, mida ta pidi oskama, minuga töölkäimise, reisimise, võõrastes paikades hakkamasaamise, trikid, käitumise, teiste koerte koolitamise, kiikumise, paadisõidu, rulatamise, rajajooksu ja ka poiste moodi pissimise.
Kutsikatele ja probleemkäitujatele tunnistused üle antud, aitas Loretta viimases trikitrennis tal rada läbida, joostes tema ees. 15 aastat oli Augusto esimene rajaläbija, nüüd rauges tema jaks, kuid nõrgana ta ennast näidata ei tahtnud. Ta tegi oma viimase trenni uhkelt ja täpselt, kuid ettevaatlikult.
Augusto oli rahul, sest meile tuli mõneks ajaks chihuahua Roosi ja tema kallis sünnipäevakingitus ja hoolealusest õpilane Brigitta-Loretta ei pidanud üksi jääma. Kõik oli korda aetud, tööd tehtud ja hüvasti jäetud nendega, kes talle tähtsad olid.
24. novembril, Loomade Kiirabi Kliinikus jättis ta meiega hüvasti. Augusto andis kõikidele pereliikmetele nina peale musid ja vaatas oma koera Brigitta-Lorettat heldinult. Ta läks vikerkaarele enesekindlalt ning rahulikult. Ta oli uhke ja väärikas. Augusto, Mathilda-Rosalie, Amanda ja Kennu kehad on koduaias lillesülemite all. Ühe ebatavalise koerapere eluring sai täis.
Kallis Augusto, sinuta ei oleks mitte midagi nii suurt ja uhket sündinud! Sa olid erakordne ja eriline koer! Mul on sinust ja sinu saavutustes tuhandeid fotosid ja filmilõike, mida ma suure uhkusega vaatan ja jagan. Sinu koolitatud väikesekasvulisi koeri on nii Eestis kui ka välismaal mitmeid tuhandeid, ma ei suuda neid kokku arvutada, kuid arvan, et see jääb kolme ja nelja tuhande koera vahemikku. Augusto tegi veel palju, palju ja ma ei saa seda kõike siin kirja panna, sest siis oleks tema nekroloog juba raamat. Aga see siin on lühikokkuvõte sellest 2,2-kilosest chihuahuast. Augusto, mu poeg (lemmik hüüdnimi), sa elasid uskumatut elu ja teenisid eluks vajaliku kõik ise välja.
Augusto tegi tööd oma elu üheksandast päevast kuni eelviimase päevani. Just nii oli ta rahul ja sai olla õnnelik ning mina võin olla tema ja endaga rahul.
Aupaiste ja tähtede sära sulle kallis Augusto, sa jääd igavesti meie südamesse, raamatusse “43 trikki koertele” ja Youtube kanalisse Chihuahua SL ning oled maskott Koerte trennid igal tunnistusel. Sinu fotode ja videotega teen reklaami meie koertekooli ja Chihuahua Sõprade Liit ühistele ettevõtmistele. Tänu sinule ja Mathildale võtsid paljud Eesti pered omale just chihuahua tõugu kutsika. Sa aitasid oma taibukuse esitlemisega kaasa chihuahuade populariseerimisele.
Aitäh, et sa minu juurde tulid ja just sinu tõttu sai minust väikesekasvuliste koerte treener. Luban sulle, mu uhkus ja au, et jätkan väikesekasvuliste koerte õpetamist, sülekoerte mängutunde ja koolitan edasi sinu sünnipäevakingitust pomeranian Brigitta-Lorettat.
Sa olid ja jääd minu rüütliks, sangariks ja džentelmeniks.
Vikerkaarel saad sa nüüd kiirust arendada ja hüpata ning tasakaalu harjutada. Sealt on ju äge alla vaadata ning pilk peal hoida, kas kodu on korras ja meiega kõik hästi.
Chihuahua Sõprade Liit
Koerte trennid
Nurjatud sülekoerad grupp
Chihuahuade trikikool grupp
Koeruse trikikoerad grupp
Kutsikate beebikooli grupp
Meie pere ja lähedased sõbrad
Taevases trikikoolis on Krista Laaneti raamatus ”43 trikki koertele” koerad: Edmund, Pinki, Carlos, Bosse, Miki, Figaro, Mathilda-Rosalie, Kennu, Kuku, Missy, Näpukene, Ricardo, Party, Atsu ja Augusto
