Appi! Ma leidsin koeralt puugi! Mida ma tegema pean? Nii on mõelnud ilmselt iga koeraomanik. Pikka aega arvati, et puugid koertel-kassidel haigusi ei põhjusta, kuid nüüdseks on teadmised avardunud ja seisukohad muutunud.
Kõige rohkem armastavad puugid pisiloomi – siile, oravaid ja teisi väikesi metsaelanikke. Loomulikult ei ütle nad ära ka suurte metsloomade ning koerte-kasside ja inimeste verest.
”Koduloomadest on just õueskäivad kassid kõige rohkem puukidest ohustatud,” kirjutab loomaarst Janne Orro portaalis Koer.ee. „Kassid liiguvad puukidele sobival kõrgusel ja nad on karvased – puukidele just ideaalsed ohvrid. Ka koertel, kellega sageli metsas või ka rohumaadel jalutamas-jooksmas käiakse, leidub puuke sageli.”
Samas pole mingi ime, kui koer või kass „korjab” endale puugi selga keset linnakära asuvast koduaiast.
Puugid kannavad edasi ohtlikke haigusi
Puuk on ämblikulaadne olevus, kes muutub tegusaks, kui ööpäevane õhutemperatuur tõuseb üle + 5 kraadi. Haigustetekitajatena on ohtlikud võsapuuk (Ixodes ricinus) , mis on levinud kogu Eestis ja laanepuuk (Ixodes persulcatus), mida esineb Kagu-, Lõuna- ja Edela-Eestis, ka Ida-Virumaal.
Võsapuuk eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel. Laanepuuk on sagedane põlistes okas- ja segametsades.
Puukide vahendusel inimestele edasi kanduvatest haigustest räägitakse viimasel ajal palju, sest igal aastal suureneb haigusjuhtude arv jõudsalt.
Puukentsefaliit lemmikloomi ei ohusta. „Nad võivad küll viirusega nakatuda, kuid haigestumist see reeglina esile ei kutsu,” kirjutatakse Tiina Toometi Kliiniku kodulehel. “Küll aga võivad koerad saada nn puugihalvatuse, mida põhjustab puugi süljes sisalduv neurotoksiin. Haigus, mis algab tagajalgade halvatusega võib lõppeda surmaga hingamise seiskumise tõttu.”
Borrelioos ehk Lyme’i tõbi võib tabada nii koeri kui kasse. Borrelioosi korral tekib inimestel esmalt puugi hammustuse kohale punetav ala. Neljajalgsetel me sellist nahareaktsiooni tavaliselt ei näe. Neil väljendub haigus peamiselt liigesepõletikuna. Koeral tekib palavik ja longe, liigesed paistetavad üles.
Pikaajalisel põdemisel võivad tekkida ka neeru- ja südamekahjustused. Borrelioosi peiteaeg võib olla kuni 90 päeva. Seega, sügisel puugihammustusest saadud nakkus võib ilmneda alles aastavahetuse paiku.
Haigus, mida meil ei esine
Lõunapoolsemates Euroopa riikides elavad puugiliigid (Rhipicephalus sanguineus, Dermacentor reticulates) võivad nakatada loomi haigusesse, mida nimetatakse babesioosiks. Õnneks neid liike Eestis praktiliselt ei esine. Haigus on aga levinud kogu Euroopas, eriti Vahemeremaades. Kuna näituse- ja võistluskoertega reisitakse palju ringi ka Euroopas, peaks koeraomanikud sellest haigusest teadlikud olema. Seda enam, et teadaolevalt on Eesti koerad babesioosi reisidelt ka kaasa toonud.
Babesioosi korral tekib koeral aneemia. Sellega kaasneb palavik, nõrkus, loidus, lümfisõlmed tursuvad. Punaste vereliblede lagunemise tõttu võib uriin olla pruun ja silmavalged ning suu limaskest kollased.
Kuidas puugirünnet ära hoida
Ideaalset puukide tõrjevahendit kahjuks olemas ei ole. Veterinaarapteekides ja loomakliinikutes on saadaval ravimid, mis aitavad juba kinnitunud puuki surmata ning kaelarihmad, mis puuke eemale peletavad.
„Esimest tüüpi ravimid on tavaliselt tilgalahused, mida manustatakse looma turjale. Need ravimid on üsna efektiivsed, kuid nad saavad oma toimet avaldada alles siis, kui puuk on juba looma nahasse kinnitunud. Sellisel juhul on võimalik, et haigustekitajat kandnud puuk on looma juba ka nakatanud,” kirjutab dr Orro Koer.ee-s.
„Kaelarihmad sisaldavad aga niisuguseid aineid, mis peaksid puuke juba enne nahasse kinnitumist loomast eemale peletama. Samas on Eestis levinud puugid niisugused, et sageli ei ole sellest rihmast eriti abi.”
Omaette probleem on puukide avastamine, sest kassid-koerad on ju karvased ja väikesed puugid ei pruugi lihtsalt silma paista. Peale metsaskäiku võiks looma kohe korralikult ära kammida, soovitab Janne Orro. „Sest sellega eemaldatakse puugid, kes pole veel kinnituda jõudnud ning loodetavasti avastatakse ka juba kinnitunud puugid. Puukide kiire avastamine vőib lemmiklooma ka teda ohustavast nakkusest säästa, sest haigustekitaja ülekandumiseks kulub veidi aega, mõnedel andmetel isegi kuni 24 tundi.”
Kui puuk on end koera-kassi naha sisse imenud, tuleb see eemaldada nii kiiresti kui võimalik, sõrmede või spetsiaalsete puugieemaldustangide abil.
Lemmikloomi borrelioosi vastu vaktsineerida ei ole Eestis võimalik, kuigi vastav vaktsiin on Ameerikas välja töötatud.
Allikas: Puugid on ka koertele ja kassidele ohtlikud – Maaleht
