Kui kodus on juba koer või kass ja plaanitakse mõni lemmikloom juurde võtta, siis tuleb kindlasti läbi mõelda, kuidas lemmikuid omavahel tutvustada.
Täiskasvanud koer ja kutsikas
Koerte tutvustamine on kõige lihtsam variant. Täiskasvanud koera jaoks on kutsikas küll sageli tüütu, kuid ta pigem taandub ja ähvardab, kui teeb pisikesele tõsiselt viga. Jahikoerte, terjerite ja niinimetatud võitluskoertega peab natuke ettevaatlikum olema, sest nemad võivad esmaerutuses kutsikat mõneks saakloomaks pidada.
Uus elukorraldus – kutsikas on majas – peab võimalikult palju järgima vana elukorraldust. Mida vähem vanema koera elustiil muutub ja mida vähem uus kutsikas tema söögikaussi, magamisaset, pererahvalt saadavat aega ja hellitusi ohustab, seda sõbralikumad on suhted. Enamasti aktsepteerib kutsikas vanemat koera ja suhted loksuvad ise paika.
Mõnel juhul tekivad konfliktid siis, kui koerad on samast soost ja pubekaeas uustulnuk otsustab vanurilt võimu üle võtta. Siis on kaklused kerged tulema ja kui koerad on enam-vähem võrdsed, võib kisklemine jätkuda pikalt. Kaklused tuleb otsustavalt lõpetada või veel parem – ära hoida.
Enne koerte tutvustamist peaksid mõlemad olema jalutanud ja söönud, see muudab nad rahulikumaks. Mõnikord on vaja puuri või panna vanem koer rihma otsa. Kutsikas tuuakse enamasti koju, kus vanem koer on juba olemas. Ei tohiks lasta teda kohe teise söögikausi või magamisaseme poole tüürida. Kohtumine peaks toimuma võimalikult neutraalses kohas. Kaht täiskasvanut soovitataksegi teineteisele tutvustada väljaspool kodu. Kui tutvuse tegemine õues läheb hästi, siis võib uustulnuka juba tuppa tuua. Feromooni preparaatidest võib abi olla.
Kass ja kass
Nii naljakas, kui see ka pole, on kõige keerulisem tutvustada omavahel kaht kassi. Seda just eri kodudes kasvanud täiskasvanud kasside puhul. Veidi lihtsam on tuua teine kass paika, kus üks juba ees on, kui püüda võtta korraga kaht täiskasvanud looma. Seegi on tehtav, kui mõlemad kassid on rahulikud, seltsivad ja tolerantsed ning nende tutvustamist on hoolikalt planeeritud.
Veidi kergem on olukord, kui täiskasvanud kassi koju tuuakse kassilaps. Vana kass ei tunne end sel juhul nii ohustatuna, sest kassipoeg ei kõiguta tema autoriteeti. Kassid saavadki kõige paremini läbi, kui nad ei pea omaniku tähelepanu, toidu, magamisaseme või liivakasti pärast omavahel võistlema.
Uus kass panna kinnisesse tuppa, kus käiakse temaga suhtlemas ja teda silitamas. Kohe pärast seda sama käega vana kassi silitades tutvustame neid lõhna kaudu. Veidi aja pärast võiks viia vana kassi mõnda teise ruumi ja lasta uuel elamises ringi käia. Nädala jooksul võiks neid niiviisi ükshaaval samadesse ruumidesse lasta. Esimene silmside loomine võiks toimuda nii, et uus kass on korvis või puuris kõrgema koha peal. Vanal kassil on nüüd soovi korral võimalus ligineda. Väike sisin ja jõllitamine kuulub asja juurde, aga selle peab lõpetama enne, kui asi ülekäte läheb. Maiuspaladega võib mõlemat meelitada, kuid stressis kass tavaliselt toidust ei hooli. Kui söök neid siiski huvitab, siis võib alustada nende toitmist kõrvuti, üks kass puuris.
Kui tundub, et kassid võiks kokku lasta, siis tuleks seda teha ruumis, kus mõlemal on võimalus põgeneda. Isegi kui otseseks agressiooniks ei lähe, võib kuluda veel nädalaid, enne kui kassid õpivad teineteist aktsepteerima.
Koer ja kass
Koera ja kassi tutvustamisel peab viimasele alati põgenemistee jätma (kõrgem koht või kitsas läbipääs, kuhu koer ei pääse) või siis olgu esmakohtumisel kass hoopis kandepuuris, kusagil kõrgemal, ja koer tooge rihma otsas korraks tuppa. Lubage tal puuri nuuskida, pange istuma, andke mõlemale maiust ja ongi esimeseks korraks kõik. Võib alustada ka kaugemalt, silitada vaheldumisi koera ja kassi, kes asuvad eri tubades, või anda neile nuusutada teineteise tekke-patju.
Kui puuritutvuse juures jäävad loomad rahulikuks, võib kassi välja lasta, kuid koera tuleks hoida rihma otsas, mitte lasta tal kassi juurde tormata. Kass peab ise otsustama, kas ta tahab lähemale tulla või ei.
Kui seegi läheb hästi, siis võib proovida rihmata. Valvsus pole paha, sest kui kass teeb ootamatu liigutuse, siis on tema poole sööstmine koera loomulik käitumine.
Täiskasvanud kass ja kutsikas
Täiskasvanud kass võtab kutsika vastu üsna rahulikult, kui vaid jälgida, et üliaktiivne koer kassi liialt ei tüüta ega mööda maja taga kihuta. Tüdinenud kass võib lõpuks küüned käiku lasta ja koera silmadele viga teha. Enesekindel kass ei lase end muidugi provotseerida, äigab korra pehme käpaga ja suhted ongi paigas.
Tiina Toomet
MTÜ Teie Loomakliinikud
