Meeleheitlikult oma saba taga ajav koer piinleb samamoodi, kui need sundmõtete all kannatajad, kes koristavad paaniliselt või pesevad pidevalt käsi.
Psühhiaatrid nimetavad sellist seisundit obsessiiv-kompulsiivseks häireks. Sundtegude taga on sundmõtted ja hirm, näiteks kardetakse pisikuid ja üritatakse neist kätepesuga lahti saada.
Koera peas toimuvast on raskem aru saada, kuid ka neljajalgsetel esineb sundkäitumist. Nad ajavad saba taga, püüavad nähtamatuid putukaid ja kipuvad oma keha hammustama või karvutuks lakkuma.
Koera peas toimuvast on raskem aru saada, kuid ka neljajalgsetel esineb sundkäitumist.
Saba taga ajamist on seostatud nii geenide kui keskkonnamõjudega. Helsingi ülikooli teadlased soovisid teada saada, kuivõrd on pärilikkus sabajahis süüdi.
Katriina Tiira küsitles bullterjerite ja Saksa lambakoerte omanikke ning kogus koerte DNA-proovid. Nende analüüsimine näitas, et Soomes ei saa saba taga ajamises süüdistada geeni, mida varem on peetud koerte sellise käitumise põhjuseks.
Kuid sabapüüdmine sarnaneb väga inimeste sundtegudele.
Näiteks saavad nii inimeste kui koerte sundteod alguse enamasti noores eas. Ühel inimesel võib esineda erinevaid sundmõtteid ja – tegusid. Ka saba püüdev koer võib hakata näiteks enda käppi kiilaks lakkuma.
Korralikku toitu ja toidulisandeid saavatel koertel esines saba tagaajamist vähem. Ka inimeste puhul on teada, et vitamiinid ja mineraalid aiatavad sundhäire alla kannatajate olukorda leevendada.
Inimestel peetakse sundmõtete põhjuseks lapsepõlves kogetud stressi ja vägivalda.
Koeraomanike küsitlemine näitas, et saba jahtivatel loomadel oli raske kutsikapõli – nad võeti ema juurest ära varem kui normaalse käitumisega koerad.
Saba jahtivad koerad on häbelikud ja arad. Ka teatavat tüüpi obsessiiv-kompulsiivhäire puhul muutuvad inimesed väga vaoshoituks.
Kõik need sarnasused viitavad sellele, et sundkäitumisega koeri saab kasutada inimese obsessiiv-kompulsiivse häire uurimiseks.
Uurimus ilmus ajakirjas PLoS ONE
Piret Pappel
