Haige loom ei saa sõnadega väljendada, et ta end halvasti tunneb. Ta teeb seda oma käitumise ja olekuga. Kõige paremini tunneb looma tema peremees ja seetõttu saadakse enamasti varakult aru kui midagi on valesti.
Mõned tunnused, mis viitavad sellele, et loom võib haige olla
Käitumine – Loom on väheseltsiv, otsib omaette kohta, otsib jahedat kohta või sooja kohta. Võib esineda ka vastupidine käitumine: loom käib pidevalt kannul ja niuksub. Tavalisest uimasem või erutunum olek viitab samuti mingile häirele. Loom võib vaadata, hoida või lakkuda/närida haiget kohta. Kui loom ei luba mõnd kohta uurida ja puudutada, on see enamasti tingitud valust.
Liikumine – Haige loom liigub enamasti ainult niipalju kui on hädavajalik. Tahtmatus liikuda võib olla märk muustki, kui liikumiselundite haigusest. Lonkamise põhjuseks on tavaliselt paikne häda liigeses või lihases. Tegu võib olla ka haavaga.
Karvakadu ja naha muutused – Liigne karvaajamine, karvavabad alad, korbad, kõõmakolded, punetavad laigud jms. võivad viidata seenhaigustele, nahaparasiitidele, allergiale ja ainevahetushäiretele.
Kehakaal – Ülekaal võib viidata ainevahetushäiretele. Kehakaalu liigne vähenemine vaatamata isu säilimisele võib olla tingitud parasiitidest.
Söögiisu – Haiguste korral söögiisu enamasti väheneb või kaob. See ei pruugi olla seotud ainult seedetrakti haigustega. Kui loom tahab, kuid ei saa hästi süüa, võib põhjuseks olla hammaste või suuõõne haigus, ka hammaste vahetumine võib häirida normaalset söömist. Ebaharilike asjade neelamine ja söömine võib viidata närvisüsteemi häiretele, sealhulgas ka marutaudile! Koer võib haiguse või seedehäirete korral paastuda mitmeid päevi ilma probleemideta. Kui paast kestab üle nädala, on tingimata vaja loomaarsti poole pöörduda. Kass ei tohi täiesti söömata olla üle 2 ööpäeva.
Joomine – Joomise vajadus suureneb normaalselt kuuma ümbruse ja rohke liikumise korral, kui aga loom joob pidevalt sageli ja palju, tuleb pöörduda loomaarsti poole. Liigne joomine võib olla tingitud vajadusest taastada organismi veetasakaal tugeva kõhulahtisuse või oksendamise korral, samuti võib see viidata diabeedile. Kui loom on kurnatud ja ei suuda ise hästi neelata, tuleb kohe pöörduda loomaarsti poole, sest suur vedelikukaotus muutub kiiresti eluohtlikuks. Kui loom on janune, kuid ei suuda vett neelata või kardab seda, võib see viidata marutaudile!
Oksendamine – Koerad oksendavad sageli ja üksik oksendamine ei tähenda harilikult midagi. Kui oksendamine on sage, võib olla tegemist seedetrakti haiguse, siseparasiitide, nakkushaiguse, kasvaja või mürgistusega.
Kõhulahtisus ja kõhukinnisus – Kõhulahtisus kaasneb paljude seedetrakti haiguste ja mürgistustega. Põhjuseks võib olla ka nakkushaigus(parvoviirusinfektsioon vaktsineerimata koeral). Järsk toidumuutus võib põhjustada kõhulahtisust. Kõhulahtisuse põhjuseks võib olla ka emotsionaalne pinge(hirm). Kõhukinnisust võib põhjustada liiga kuiv toit, milles on vähe kiudaineid, soolte sulgus, vähene liikumine. Kui väljaheide sisaldab verd, tuleb pöörduda loomaarsti poole. Kui veri on punane, on ta pärit jämesoolest või pärasoolest, kui roe on must, võib see olla veri, mis on pärit maost või peensoolest.
Palavik – Kehatemperatuur tõuseb paljude põletikuliste haigustega, eriti nakkushaigustega. Püsivat palavikku võivad põhjustada kasvajad. Palaviku saab kindlaks teha kraadiklaasiga, muud levinud võtted, nagu “soe ja kuiv nina”, “kuumad kõrvad” ei näita eriti midagi, sest koertel ongi magades nina enamasti soe ja kuiv.
Allikas: Kuidas aru saada, et koer on haige | Koer.ee
