Kasvajatesse haigestuvad reeglina küll eakamad koerad, kuid neid võib esineda ka üsna noortel. Iga-aastasel loomaarsti külastusel peab teie arst koera korralikult üle vaatama, et avastada tekkinud naha- või muid mügarikke. Kui te oma koera silitades avastate mõne nahaaluse või nahasisese punnikese või mügariku, näidake moodustist lähimal võimalikul ajal oma loomaarstile. Nahakasvajad võivad välja näha ka kui halvasti paranevad lakkumishaavad – näiteks käppadel. Reeglina tuleks kõik kasvajad (ka healoomulised) eemaldada võimalikult varases staadiumis, et vältida nende muutumist pahaloomulisteks või siirete teket siseorganitesse. Kasvajatest saab enne opereerimist võtta raku-või koeproovi ning vastavalt vastusele teha operatsiooni- ja raviplaan.
Kindlasti kehtib see piimanäärmekasvajate kohta. Ärge mingil juhul jääge lootma, et mügarik iseenesest kaob. Kui kasvaja on juba suur ning hakkab haavanduma, on üsna tõenäoline, et see on ajanud siirded looma siseorganitesse, kõige sagedamini kopsu ja maksa. Kõik piimanäärmete kasvajad tuleb võimalikult kiiresti eemaldada. Operatsioon võib edasi lükkuda näiteks juhul, kui koeral on samal ajal ebatiinus ja piimanäärmed piima täis või kui kasvaja on väga põletikuline. Viimasel juhul määratakse koerale enne operatsiooni antibiootikumikuur. Isastel koertel esinevad munandikasvajad väljenduvad tavaliselt ühe või mõlema munandi tunduvas suurenemises, kuid tunnuseks võib olla ka näiteks sümmeetriline karvakadu looma külgedel. Munandikasvajad on tavaliselt pahaloomulised.
Allikas: Kasvajad | loomaarst.ee
