4,5 aastat tagasi kinkis Helena ema isale sünnipäevaks Yorkshire’i terjeri, kellele sai nimeks Jackson. Koos oma tõukaaslase Enzo ja vene toy terjer Rommiga on nad lahutamatud mängukaaslased ja parimad sõbrad. Pere kutsub neid hellitavalt kolmeks musketäriks. Möödunud nädalal jäi aga musketär Jackson ootamatult haigeks ja Helena võttis vastu väljakutse leida koerale ööpäeva jooksul veredoonor.
“Jackson on väga sõbralik ja leplik koer. Ta jalutab isaga Kakumäe vahel igapäevaselt 5-10-kilomeetriseid ringe ja tunneb ennast hästi,” rääkis Helena. Eelmisel nädalal muutus koerake aga loiuks ja tal tõusis palavik. Helena ema viis pisikese Jacksoni neljapäeva hommikul Tallinnas asuvasse Billy loomakliinikusse. “Alguses oli koer nii “kuiv”, et ta pandi tilguti alla, et saaks üldsegi vereproovi võtta. Selgus, et tal on tugev aneemia. Millest see tekkinud on – seda arstid alles selgitavad.”
Jackson vajas ellujäämiseks ööpäeva jooksul vereülekannet. “Kodus on meil palju koeri aga kahjuks üksi oma venda aidata ei saa,” nentis naine, et doonorkoer peab kaaluma vähemalt 25 kilogrammi. Nende kolm pisikest perelemmikut kaaluvad kokku aga vaevalt kümme kilo.
Lootuses leida sobilik neljajalgne veredoonor, lappas Helena läbi doonorkoerte andmebaasi ja helistas Tallinna ja Harjumaa koeraomanikele, kes oma lemmiku doonoriks on registreerinud. Erinevatel põhjustel aga keegi aidata ei saanud.
Helena ei andnud alla ja otsustas kirjutada juhtunust Facebooki, kus palus inimestel abipalvet jagada. “Õhtuks oli postitusel juba üle tuhande jagamise! Leidsime ühe inimese Nõmmelt, kes oli juba autosse istumas, kui arstid helistasid, et olid ka kedagi leidnud, kes oli kliinikusse teel,” meenutas naine, et pidi kahjuks heasüdamlikule võõrale ja tema neljajalgsele sõbrale ära ütlema.
“Kokku sain jah-sõna viielt inimeselt. Tuhandet jagamist ma ei oodanud, aga südames ikka lootsin, et ei ole võimatu leida lühikese ajaga sobivat koera.”
Reedel, 10. oktoobril sai Jackson loomakliinikus vajaliku vereülekande. “See küll ei likvideeri haigestumise põhjust, aga annab talle aega juurde,” sõnas Helena. Ta lisas, et haiguse diagnoosimiseks saadeti vereproovid Saksamaale ja tulemuste saamiseks läheb aega. Täna tunneb Jackson end aga juba natuke paremini. Koer sööb ja liigub.
Politseikoerad tsiviilkoertele eeskujuks
“Olen ise aktiivne doonor, annetan oma verd verekeskuses iga kolme kuu tagant, aga polnud kuulnud sellest, et koerad võivad doonorid olla,” rääkis Helena, et koeraomanikke tuleks sellest võimalusest kindlasti rohkem teavitada.
“Näiteks võiks kutsuda üles politsei teenistuskoeri doonoriteks registreerima. Neil on enamasti saksa lambakoerad, kes sobivad doonoriks hästi. Samuti on nad hästi kasvatatud ja tea tervise juures,” märkis Helena.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) pressiesindaja Tuuli Härsoni sõnul ei ole välistatud, et teenistuskoer veredoonor võiks olla, kuid seda saab otsustada iga koerajuht ise, sest ta tunneb oma koera kõige paremini ja oskab hinnata, kas loom vastab vereloovutuseks vajalikele tingimustele, on protseduuri ajal rahulik ja taastub sellest piisavalt kiiresti.
“Ei tohi unustada, et teenistuskoer vajab kvaliteetset puhkeaega, et tema töö kas patrullis, jälje ajamisel või ainete otsimisel oleks efektiivne. Vereloovutus on koerale tavapärasest stressirohkem olukord ning koormab organismi ja võib tema töötulemusi mõjutada,” nentis Härson ja lisas, et seega ei saaks doonorlus olla teenistuskoertele kohustuslik.
Härson kinnitas, et PPA on valmis levitama koerajuhtide seas informatsiooni doonorluse kohta ja vahendama kontakte, kus verd loovutada saab. “Koerajuhtide hinnangul on täna veel palju koeraomanikke, kes pole koerte doonorlusest kuulnud. Kui see teave leviks, siis leiduks ilmselt ka hulga rohkem n.ö tsiviilkoeri, kes on valmis vajadusel verd loovutama.”
Tiina Toometi Loomakliiniku veterinaar Angela Tiivel tõi välja eeldused doonorkoerale.
Doonorkoer…
…peab olema terve ja nõuete kohaselt regulaarselt vaktsineeritud
…ei tohi saada mingeid ravimeid (va kirbu-, puugi, ja ussirohi)
…peab olema stabiilse närvisüsteemiga ja kuulekas, sest enamasti võetakse doonorilt verd ilma anesteesiata (Protseduur võtab aega minimaalselt 15 minutit ja looma peab püsima sel ajal paigal.)
…peab kaaluma vähemalt 25 kg
…peab olema 2-8 aastat vana
…ei tohi olla tiine
…ei tohi olla aasta jooksul käinud Venemaal või Kesk- ja Lõuna-Euroopas
…ei tohi olla saanud ise vereülekannet
Lisaks tehakse enne protseduuri koerale vereproov, mille näitajad peavad olema normipiires.
Tiiveli sõnul võib doonorilt verd võtta 2-3 korda aastas. Doonorverd vajavad tavaliselt kriitiliselt haiged või erakorralises seisundis koer-patsiendid ja kuna Eestis kutsadele mõeldud verepanka pole, peavad doonorid olema valmis loomakliinikusse sõitma siis, kui mõni nende liigikaaslane hätta satub.
“Verepanga loomine ja ülalpidamine on kulukas ettevõtmine. Eesti on väike ja vajadus igapäevaselt doonorvere järgi ei ole suur, seega ei ole otstarbekas sellist panka luua,” ütles Tiivel.
Geidi Raud
