Kindlasti olete koju tulnud ja märganud, et koer on pahandust teinud, kusjuures süüdlane ise istub õnnetu näoga ja vaatab teile kurvalt otsa. Alexandra Horowitzi huvitas, kas koerad tõesti tunnevad süüd. Uuringu tulemused olid üllatavad – koerad tekitavad “süüdlasliku” näo ainult siis, kui omanik on kuri.
Süüdlaslikku olekut on täheldatud ka primaatide ja huntide hulgas. Pea madalal hoides pilgu vältimine vähendab konflikti karjaliikmetega ning kutsub teistes esile kaastunde. On ka leitud, et koertel on väiksem tõenäosus saada pahandada, kui nende kehakeel on süüdlaslik. Näiline süüdiolek aga ei pruugi tähendada, et loom end ise süüdi tunneks.
Uuring teostati järgmiselt. Koeraomanikud pidid keelama oma koeral põrandalt maiust võtta ja seejärel ruumist lahkuma. Kui omanik tuli tagasi, siis ütles katse läbiviija, kas koer võttis maiuse või mitte. Läbiviija ütles mõnikord omanikule, et koer sõi maiuse ära, kuigi ta seda tegelikult ei teinud. Teistel kordadel aga, et koer ei söönud maiust, kuigi tegelikult sõi.
Hoolimata sellest, kas koerad sõid maiust, ilmutasid nad alati süüdlaslikku käitumist, kui nende omanikele oli öeldud, et nad ei kuulanud sõna. Kõige “süüdlaslikuma” näoga olid need koerad, kes ei olnud maiust söönud, aga kellega omanik sellegipoolest pahandas. Seega selgus katsest, et koerad reageerisid ainult omaniku kehakeelele.
Miks aga on koeral vahel süüdlaslik nägu juba enne, kui omanik on pahanduse avastanud? Süüdlaslik olek võib olla ka õpitud seos, näiteks on koeraga varem kurjustatud katkirebitud salvrätipaki eest ning seostab nüüd katkist pakki omaniku juuresolekul pahandada saamisega.
Kuna süüdlaslikul käitumisel on omanikku rahustav mõju, teevad koerad süüdlaslikku nägu ilmselt sellisel juhul, kui on oht saada pahandada. Seejuures ei ole vahet, kas koerad on keelust üle astunud või mitte.
Allikas: Kas koerad tunnevad pärast pahanduse tegemist end süüdi? | Tunne Koera
