Artiklid

Aastas edastatakse Eesti Loomakaitse Seltsile, loomade varjupaikadele ja ning erinevatele kuulutusteportaalidele tuhandeid teateid kaduma läinud loomadest, kuid aastatepikkune praktika näitab, et on pelgalt õnnelik juhus, kui koduteelt eksinud kiibistamata lemmikloom oma pere juurde kiirelt ja ohutult tagasi jõuab. Mikrokiip on vaieldamatult üks olulisim ja taskukohaseim garantii ekslema läinud lemmiklooma turvalise kodutee tagamiseks. Igaveseks kaduma jäänud lemmikutest...

Sageli lasevad  omanikud oma väikest kasvu koertel, näiteks taksil või chihuahual, ilma rihmata ringi käia, samas käituvad väiksemat tõugu koerad suurte suhtes agressiivselt ja provokatiivselt. Tallinnas kehtivas kasside ja koerte pidamise eeskirjades on punkt, mille kohaselt võib koer avalikus kohas olla vaid jalutusrihma otsas, kirjutab venekeelne Postimees. Ühistranspordis peab koer kandma lisaks suukorvi. Erand tehakse vaid teenistuskoertele. Nad kiusavad teisi ning...

Loomade lõikusi tehti juba Vanas Roomas, alles viimasel paarikümnel aastal on need enamikus Euroopa riikides keelatud. Kikkis kõrvadega bokser või sabata rotveiler on tänavapildis nüüdseks haruldus. Mõnikord kohtab veel kõrvalõikuse läbinud dobermanne, kesk­aasia lambakoeri ning eri tõugu võitluskoeri, kuid üldiselt on kired loomade ilulõikuste ümber vaibunud. Kui Eestis 2000. aastal loomade kosmeetilised operatsioonid keelustanud loomakaitseseadus vastu võeti,...

Mõned ravimid, mis on inimesele ohutud, võivad ka väikeses koguses põhjustada meie lemmiklooma ootamatu surma. Juba 16. sajandil ütles Austria füüsik ja alkeemik Paracelsus: „Kõik ained on mürgised, ei ole ühtegi, mis ei oleks mürgine. Ravimit eristab mürgist õige doos.” Kas loomade ja inimeste ravimid on tõesti nii erinevad? Ühest küljest mitte, sest loomade ravimiseks kasutatakse mitmeid inimestele mõeldud medikamente. Enamikku inimeste ravimeid...

Esimesel 48 tunnil uues elupaigas on kutsika jaoks oluline tähendus. Talle tuleb ohutuks uudistamiseks hea keskkond luua. Kutsika saabumine tema uude kodusse on tähelepanuväärne sündmus. Lapsed on elevil, naabrid ja tuttavad tahavad tulla teda vaatama ja nunnutama. Pererahvas ise on veidi ähmi täis, isegi siis, kui tegemist pole pere esimese koeraga. Küsimusi uutel omanikel jätkub. Kes ja millal talle järele läheb? Kas parem oleks seda teha õhtul või hommikul? Kuhu...

Kastreerimata isasloomade sugutung on võimas. Neid kodus kinni hoides sekkume nende ellu rohkemgi kui neid kastreerides. „Su koer on täna nii imelik. Mis tal viga on?” „Ah, tal on jooksuaeg. Juba teist nädalat ei söö, passib ukse kõrval ja erutub iga asja peale.” „Jooksuaeg? Sul ju isane koer?” „Kas isasel ei võigi jooksuaega olla?” „Ei või. See tähendab... ei ole. Emastel on jooksuaeg kaks korda aastas ja isane jookseb siis lihtsalt tema...

Kodust ekslema läinud koerte puhul selgub sageli, et loomal on küll kiip, kuid andmeid registrisse kantud pole – kui oleks, jõuaks koer kiiresti koju ja omanikul jääks ära hulk muret. Paljudel loomadel pole kiipi aga üldse, ehkki see on üks lihtsamaid viise tagada, et eksinud loom leida. Eesti Loomakaitse Selts on lemmikloomaomanikele korduvalt südamele pannud: laske oma loomale paigaldada kiip ja kandke andmed kindlasti registrisse – ainult kiibist pole omaniku...

Meeleheitlikult oma saba taga ajav koer piinleb samamoodi, kui need sundmõtete all kannatajad, kes koristavad paaniliselt või pesevad pidevalt käsi. Psühhiaatrid nimetavad sellist seisundit obsessiiv-kompulsiivseks häireks. Sundtegude taga on sundmõtted ja hirm, näiteks kardetakse pisikuid ja üritatakse neist kätepesuga lahti saada. Koera peas toimuvast on raskem aru saada, kuid ka neljajalgsetel esineb sundkäitumist. Nad ajavad saba taga, püüavad nähtamatuid...

Iga koer vajab nii vaimset kui ka füüsilist tegevust. Kujutage ette, et te lamate päevad läbi kodus ja ainsad sündmused teie elus on elukaaslase kojutulek ja söögiaeg. Selline elustiil võib ju mõneks päevaks üsna ahvatlevgi näida, kuid kui päevakava kordub nädalast nädalasse, siis muutub see üsna ruttu igavaks. Tihtipeale ei piisa koerale igapäevastest jalutuskäikudest, tegevust vajab ka tema aju. Mõttetegevus väsitab koera tavaliselt kiiremini ja rohkemgi kui...

Koera kaasasündinud valjude helide hirmuga on oluliselt raskem võidelda kui elu jooksul omandatuga. Äikese- ja paugukartus on üks enim esinevaid hirme koertel. Häälele reageerimine on tegelikult normaalne ja ellujäämise seisukohalt vägagi vajalik käitumine. Koerte aretusel aga on olnud suund sellele, et nad ei reageeriks häältele ülemäära. Helidehirm on osal koertel kaasa sündinud ning hirm ei vaja mingit tõuget ega ebameeldivat kogemust vallandumiseks. On...

Lugedes artiklit, mille autor "näitas" lihtsate arvutustega, mismoodi lemmiklooma ravimiseks kulub "tervelt" kuuskümmend eurot ja mistõttu lemmikloom tuleb abita surema jätta, tekkis kindel veendumus, et mitte igas peres ei pea olema lemmiklooma. Lemmiklooma võttes tuleb kõikvõimalike kuludega arvestada. Naabrite hoovil ringituterdav kutsikas võib olla armas, aga kui tulevikku vaadates pole raha looma võimalikuks ravimiseks, steriliseerimiseks, kiibistamiseks ja...

2011. aasta suvel tegi TV3 saade "Suvel võib" ettepaneku eksperimendiks, millistesse vanalinna toitlustusasutustesse pääseb koos koeraga.  Vaata videot » Jätkasime info kogumist ja saime kokku päris pika nimekirja erinevatest Eesti linnade söögikohtadest, kuhu saab koera kaasa võtta. Muidugi vastutame oma lemmiku eest ning ei luba tal tassidest-taldrikutelt noolida, haukuda, jalga tõsta ega lase koera ruumidesse lahtiselt jooksma. Nii oleme jälle oodatud...

Zooloogid teavad juba aastakümneid, et paljude loomaliikide koed sisaldavad rauda. Need loomad saavad rännetel kasutada Maa magnetvälja abi. Sel kombel orienteeruvad nii kalad, konnadel, linnud kui imetajad. Vikerforellide sisemine kompass põhineb üksikutel rakkudel, näitasid Müncheni Ludwig-Maximiliani ülikooli teadlased. Magnetvälja tajuvate retseptorite leidmine on raske, sest magnetiväli läbib ka nahka. Tajurakud võivad seega asuda igal pool kehas, vahendab...