Eesnäärmehaigusi esineb paljudel isastel koertel ja sageli just suurekasvulistel tõugudel. Eesnääre ehk prostata on lisasugunääre, mis ümbritseb isase koera põiekaela ja kusiti algusosa. Eesnääre toodab erilist sekreeti, mis on spermidele transpordikeskkonnaks. Prostata on olemas ka kassidel, kuid neil ei esine eesnäärmehaigusi nii sageli kui koertel.
Sagedasti vanas eas
Eesnäärmehaiguste alla kuuluvad eesnäärme suurenemine ehk hüperplaasia, põletikud, tsüstilised muutused, abstsessid ehk mädakolded ja kasvajad.
Eesnäärme suurenemist esineb vanematel isastel koertel väga tihti. Sama kehtib ka meeste kohta. Õieti ongi ainult koeral ja inimesel täheldatud eesnäärme suurenemist vanemas eas niivõrd sagedasti. Eesnääre suureneb aga ainult nendel isastel koertel, kellel on olemas munandid, mis toodavad suguhormoone. Esimesel eluaastal kastreeritud koertel ei esine peaaegu kunagi eesnäärmehaigusi, välja arvatud pahaloomulised kasvajad.
Suurenenud eesnääre mõjub pärasoolele ja hakkab roojamist takistama. Tagajärjeks võivad olla kõhukinnisus, pärasoole laienemine ja krooniline põletik. On esinenud juhtumeid, kus suurenenud eesnäärmega koeral on pikka aega kestnud verine kõhulahtisus. Urineerimishäireid ei ole koertel nii sageli kui inimestel.
Eesnäärmehaiguste korral võivad haigustunnused olla küllalt segased
Eesnäärmesse või selle pinnale võivad moodustuda ka tsüstid. Pindmisel tsüstil on küllalt palju ruumi kasvada ja lõpuks võib suur osa kõhuõõnest olla tsüstist täidetud. Suurenenud eesnääre on soodus pinnas põletiku tekkimiseks ning areneda võivad abstsessid ehk mädakolded.
Eesnäärmehaiguste korral võivad haigustunnused olla küllalt segased. Kui pole just ägedat põletikku, võib haigus kulgeda pikka aega üldse ilma igasuguste sümptomiteta. Seetõttu tuleb vanemate koertega kahekordselt tähelepanelik olla.
Sagedasemad haigustunnused on krooniline kõhukinnisus, urineerimishäired, veri uriinis, valu roojamisel või urineerimisel ning ebaloomulik nõre kuseteedest. Ägeda prostatiidi korral on loomal ka palavik, ta on isutu ja loid, tema tagakõht on valulik ning koer võib tugeva valu tõttu isegi longata.
Eesnäärmehaiguste diagnoosimiseks on mitmeid võimalusi. Kõigepealt saab loomaarst eesnääret pärasoole kaudu sõrmedega kombata ja niiviisi uurida selle seisundit. Head informatsiooni annavad ka röntgenülesvõtted ja ultraheliuuringud. Tihti on vaja teha vere- ja uriinianalüüs ning eesnäärmesekreedi laboratoorne uuring. Kui eelpoolnimetatud meetodid täpset diagnoosi ei anna, tuleb eesnäärmest võtta uurimiseks proovitükk.
Ravi on keeruline
Eesnäärmehaiguste ravi sõltub sellest, kui kaugele on haigus arenenud. Üldjuhul jõuavad haiged koerad loomaarsti juurde liiga hilja. Näiteks võivad loomal roojamishäired kesta aastaid, ilma et miski viitaks eesnäärmeprobleemidele.
Tihti tuuakse koer loomaarsti juurde siis, kui tema olukord on juba eluohtlik. Sel juhul tuleb kõigepealt tema seisund stabiliseerida. Kaugele arenenud eesnäärmehaigus mõjutab kogu organismi, kahjustades muu hulgas maksa ja neere. Põletik võib levida ka teistesse organitesse ja tekkida võib isegi sepsis.
Eesnäärme suurenemise korral annab kõige paremaid tulemusi kastreerimine. Sellega lõpeb suurenemist stimuleerivate hormoonide tootmine. Kui ka haigusest lõplikult jagu ei saada, vähenevad sümptomid ja looma enesetunne paraneb. Ebasoovitavaid kõrvalnähte kastreerimisel peaaegu pole.
Ometi on paljud koeraomanikud kategooriliselt looma kastreerimise vastu, isegi siis, kui haigus on muutunud juba eluohtlikuks. Sellisel juhul head lahendust ei ole. On küll olemas ravimid, mis imiteerivad kastreerimise toimet, kuid need on väga kallid ja neid tuleb loomale anda elu lõpuni, sest ravi lõpetamisel kulgeb haigusprotsess edasi. Tugevatoimelistel hormoonpreparaatidel on ka palju kõrvaltoimeid.
Eesnäärme põletiku korral antakse koerale antibiootikume. Abstsesside esinemisel on mõnikord vaja lisaks kastratsioonile mädakolded kirurgiliselt eemaldada. Prostata tsüstide korral tuleb koer samuti kastreerida ja tsüstid operatsiooni teel eemaldada.
Mõnikord juhtub, et pärast kastreerimist taandarenevad ka väiksemad eesnäärme tsüstid. Pahaloomuliste kasvajate korral pole kastreerimisest abi, need tuleb kirurgiliselt eemaldada.
Kirurgiline ravi on eesnäärmehaiguste puhul aga väga komplitseeritud. Sageli esineb ebasoovitavaid kõrvalnähte, eriti urineerimishäireid. Prostata tsüstid ja abstsessid võivad tekkida uuesti.
Kõigi haiguste puhul on tulemusliku ravi eelduseks probleemi õigeaegne avastamine ja täpne diagnoosimine. Vanemate isaste koerte omanikud võiksid lasta oma looma kord aastas loomaarstil põhjalikult läbi vaadata. Eesnäärme palpeerimine pärasoole kaudu ei pruugi koerale meeldida, kuid see väike ebamugavus tasub end siiski ära.
Janne Orro
Farmaxi loomakliiniku loomaarst
