Ajuinfarkt koeral

4. apr., 2018

Mitmed koeraomanikud on silmitsi seisnud probleemiga, kui lemmik ootamatult ei näe ega kuule, ei suuda püsti tõusta ning vaevaliselt püsti saades kaldub kõndides tugevalt ühele küljele või kõnnib lausa ringiratast. Rahvasuus nimetatakse seda koerainsuldiks.

Viljandi Männimäe loomakliiniku loomaarst Merit Villemson- Kavak rääkis, et loomade puhul kasutatakse «insuldi» asemel pigem terminit «ajuinfarkt ». Tema sõnul on neid laias laastus kahte tüüpi: hemorraagiline ja isheemiline. «Esimese puhul tekib veresoone lõhkemine ja veritsus ajus, teisel puhul on veresoon kas trombi, emboli või muu sellisega suletud ja vastav ajuosa jääb verevarustuseta,» selgitas Villemson-Kavak.

Inimestega sarnased tõved

Mõlemad kahjustused põhjustavad ajutöö häireid ja neil on palju kliinilisi tunnuseid. Tiina Toometi loomakliiniku loomaarsti Ranno Viitmaa kinnitusel tuleb koertel ajuinfarkti ette aga sedavõrd harva, et usaldusväärne ülevaade selle haiguse esinemisest neil loomadel senini puudub. «Viimase kümne aasta jooksul, kui olen tegelnud eranditult väikeloomade neuroloogiaga, võin ajuinfarktiga koeri üles lugeda ühe käe sõrmedel ning vast paarkümmend koera, kelle kliinika andis alust seda diagnoosi kahtlustada,» lausus ta.

Eesti Maaülikooli väikeloomakliiniku nooremarst Epp Ülevaino rääkis, et loomade poolt põetavate peaaju funktsiooni mõjutavaid haiguste alla käivad ka aju verevarustusega seotud probleemid, mille sümptomid võivad olla sarnased ajuinfarkti omadega ning mida omanikud, ilmselt inimmeditsiini eeskujul, insuldiks nimetavad.

«Juhul kui koer täiesti äkitselt ei suuda tõusta, pea on tugevalt ühele poole kaldu, loom liigub ringiratast ning tal on kuulmis- ja nägemishäired, siis võib tegemist olla seisundiga, mida nimetatakse vestibulaarsündroomiks, » sõnas Ülevaino.

Seda tuleb enamasti ette vanematel koertel. Põhjuseid võib olla mitu, alates ravimata jäänud ja sisekõrva levinud kõrvapõletikust kuni traumade, kasvajate ja aju verevarustuse häireteni. Koertel võib esineda enamik haigustest, mis põhjustavad inimestelgi närvisüsteemi haigestumust, nagu näiteks aju arenguhäired, -põletikud, -kasvajad ning ainevahetusega seotud haigused ja degeneratiivsed haigused, näiteks vähk.

Ajuinfarkti diagnoosini jõudmiseks välistatakse enamasti uuringute abil kõik muud samalaadseid sümptomeid põhjustavad tõved. «Näiteks liigeste ja lihaste haigused, süsteemsed kasvajad ja muud sisehaigused ning kõrvapõletikud, eriti sisekõrvapõletik, mis annab tugevalt tasakaaluhäireid ja ringliikumist,» loetles Villemson-Kavak.

Kindel viis infarkti diagnoosimiseks on aju magnetresonantsuuring, mida tehakse Eestis vaid kahes kohas. Neist üks on maaülikooli loomakliinik.

Ei pruugi olla eluohtlik

Viitmaa rääkis, et ajuinfarkti sagedasemad põhjused koertel on teistsugused kui inimestel ja ajuinfarkt on loomadel selgelt ülediagnoositud.

«Nii võivad haigusnähud küll esineda ka ajuinfarktiga loomal, kuid olla põhjustatud ka hoopis millestki muust. Näiteks võib raskusega tõusmine või liikumine viidata väga erinevatele neuroloogilistele või ka ortopeedilistele probleemidele, ühele küljele kukkumine aga tasakaaluelundi probleemidele, pimedus silma- ja kurtus kõrvaprobleemidele, » selgitas ta.

Villemson-Kavak ütles, et kergematel juhtudel ei ole ajuinfarkt eluohtlik, kuid püsiva kahjustuse suurus oleneb selle asukohast. Ta lisas, et enamik loomi taastub toetava raviga ja looma eutanaasiat tasub kaaluda siis, kui ei ole paranemisemärke. Ülevaino sõnul sõltub ravi võimalikkus ja edukus eelkõige haiguse põhjusest.

«Mõnikord paraneb looma seisund lausa minutite ja tundidega. Põletikulistest protsessidest tingitud muutused alluvad enamasti ravile, halvem on prognoos kasvajate korral,» selgitas ta.

Maaülikooli väikeloomakliiniku töötaja sõnul ei tasu kindlasti kohe meelt heita ja lemmikut magama panna – selle asemel võiks ühendust võtta neuroloogiliste patsientidega tegeleva loomaarstiga, kes looma põhjalikult üle vaataks ja vajalikud uuringud teeks.

Allikas: Ajuinfarkt koeral | Koer.ee

  • Viimati lisatud albumid
  • Viimati lisatud artiklid
    Kas koera omamine on tervisele kasulik?
    Uus uuring näitab, et koeraarmastajatel on 23% väiksem võimalus südamehaigusesse surra või hoopiski seda, et tervemad ...
    Nipid, mis aitavad närvilist koera maha rahustada
    Närviline või hirmul koer võib olla omanikule tõeline väljakutse. Õnneks on nippe, mis aitavad seda ära ...
    Ajuinfarkt koeral
    Mitmed koeraomanikud on silmitsi seisnud probleemiga, kui lemmik ootamatult ei näe ega kuule, ei suuda püsti ...
  • Saagem sõpradeks
  • Meie toetajad




























  • Meie toetame
  • Meie liikmelisus
  • Chihuahua Sõprade Liit | Registrikood: 80343122 | Telefon: (+372) 503 7388 | E-post: info@chihu.ee | a/a: 221056303035 Swedbank