Mõnele koerale ei meeldi, kui teda puudutakse. Mõni suisa kardab seda. Koer, kellele ei meeldi füüsiline kontakt, võib juba pelga käesirutuse peale tõmbuda pingule või kössi, taganeda, vahel isegi uriseda või naksata. Koeraomanik võib naksamise eest koera karistada, kuid tegelikult pole distsipliin see, mida koer vajab: koer peab õppima paitamist meeldivaks pidama.
Käepelglikkus on tavalisem väikeste koerte seas. Võib juhtuda, et koera tõstetakse ootamatult ja järsku sülle, ilma, et ta selleks valmis oleks. Pole välistatud, et inimesed paistavad neile ka hirmuäratavamad kui suurtele koertele. Enne sülle võtmist tuleks koerale sellest märku anda, näiteks hüüdes ta nime.
Paljud väikest kasvu koerad on pika karvaga ja pikakarvaline koer ei pruugi alati näha või kuulda, kui inimene neile läheneb ja seetõttu võib ootamatu puudutus neid ehmatada.
Sageli arvatakse, et käepelglikkust põhjustab väärkohtlemine. See võib küll tõsi olla, aga see pole kõige levinum põhjus. Tavalisim põhjus on see, et koer pole lihtsalt õppinud teisiti käituma. Vastupidiselt levinud arvamusele ei kasva käepelglik kutsikas sellest välja. Et saada hirmust võitu, tuleb koera õigesti sotsialiseerida. Kutsika kogemused käte ja puudutustega peavad olema meeldivad. Neid kogemusi peavad olema erinevate inimestega ja neid peab olema arvukalt.
Meditsiinilised põhjused
Koer võib hakata puudutuste eest hoiduma, kui ta kannatab valu käes. Seda isegi inimestega, keda ta tunneb ja usaldab. Kui koer on äkitselt muutunud käepelglikuks, tuleks külastada loomaarsti, sest muutunud käitumise põhjus võib olla tervislik, näiteks hammaste lagunemine, kõrvapõletik või artriit. Kontrollida tuleks ka nägemist ja kuulmist, sest nende halvenemine võib muuta koera kartlikuks ja kergesti ehmuvaks.
Käepelglikkuse vältimine
Pärast uue koera võtmist veetke koeraga iga päev aega ja silitage teda, et koer harjuks füüsilise kontaktiga. Tehke kindlaks, mis teie koerale meeldib. Mõnele meeldib pea paitamine, mõnele kõhu silitamine, mõnele hoopis kõrvataguste või kaela sügamine.
Kui mõne koha silitamine on koerale vastumeelne, tuleks teda ümber harjutada. Tuleks õpetada, et selle koha puudutamises pole midagi halba. Rääkige koeraga rahustavalt ja silitage koera tema lemmikkohast. Seejärel liikuge vaikselt probleemse koha poole. Kui koer tõmbub pingesse, jätke oma käsi lihtsalt paigale. Ärge püüdke koera kinni hoida, vaid jääge lihtsalt liikumatuks, samal ajal jätkage rahulikult koeraga rääkimist. Kui näete, et koer kas või korrakski rahuneb, silitage jälle tema lemmikkohta.
Tehke seda harjutust kord-kaks päevas. Mõne aja möödudes õpib teie koer, et silitamine on meeldiv ja rahustav. Kui koer on selle kord ära õppinud, ei hakka ta puudutusi vältima isegi siis, kui peate mõnikord tegema midagi koerale ebameeldivat nagu takjate või puugi eemaldamine.
Käepelglikkusest üle saamine
Koer, kes juba on käekartlik, peab esimalt harjuma tema poole sirutatud käega. Selle saavutamise kõige käepärasemad abivahendid on mängimine ja maiused.
Ümberharjutamiseks kasutatakse meetodit mida tuntakse süstemaatilise desensibiliseerimise nime all.
Käepelglikkusest üle saamiseks peab koer õppima kahte asja. Esiteks peab ta harjuma tema poole liikuvate kätega. Teiseks peab ta õppima, et kui käsi liigub tema suunas, tõotab see midagi meeldivat. Sedasi loob ta kahe asja vahel positiivse seose.
Koera treenimisel tuleb edasi liikuda väikeste sammudega ja vältida olukordi, mis kartlikkust esile kutsuvad.
Järgnevalt on ära toodud treeningplaani näidis. Esimesena peaks ümberharjutamist alustama koera omanik ja seda isegi siis, kui koera on käepelglik vaid teiste inimestega.
1. Istuge koeraga umbes kolmeks minutiks maha ja andke talle midagi maitsvat. Midagi sellist, mida koer saab teie sõrmede vahelt võtta, näiteks lihatükk. Korrake seda viiel järjestikkusel päeval. Seejärel minge järgmise punkti juurde.
2. Liigutage oma kätt koera poole nagu hakkaksite teda paitama, kuid jätke see 10-15 sentimeetri kaugusel paigale. Andke koerale teise käega süüa ja tõmmake seisev olev käsi tagasi. Korrake seda mõned korrad, kuni olete kindel, et koer on teie kätt märganud ega ole sellest häiritud. Kui koer hakkab esimese käeliigutuse peale juba maiust oodates teise käe poole vaatama, võite alustada järgmise harjutusega.
3. Korrake ülalkirjeldatut, kuid viige kätt koerale kord-korralt lähemale. Kui koer tõmbub tagasi või naksab kätt, tõmmake käsi rahulikult tagasi. Laske koeral rahuneda ja alustage otsast peale. Seekord jätke käsi natuke varem paigale. Jääge sobiva kauguse juurde, kuni koer tunneb end selle juures mugavalt ja silmanähtavalt ootab liigutusele järgnevat maiust.
4. Kui koer laseb end puudutada ilmutamata ebamugavustunnet, võib proovida teda vaiskelt paitada. Esialgu jätkake teise käega toidu jagamist. Kui koer lõpetab söömise, tõmmake käsi tagasi. Edu korral võib hakata paitamise aega tasapisi pikendama.
5. Proovige sarnaseid harjutusi erinevates olukordades, näiteks kui te kutsute teda või kui ta jookseb teile ukse peale vastu. Kui koer tõmbab end käe eest tagasi, jätke käsi paigale ja oodake kuni koer tuleb tagasi teie poole. Ja kui ta seda teeb, tehke talle pai ning andke talle maiust. Et koer üldistaks õpitu, tuleks harjutusi teha ka väljaspool kodu.
6. Pärast eelnevate harjutuste edukat läbimist võib hakata koera treenima teiste pereliikmete ja sõpradega. Iga uus inimene peaks koeraga treenimist alustama esimesest sammust ja liikuma vaid sammhaaval edasi. Sedasi teab koer, mida oodata ja tõenäosus, et harjutuse peale negatiivselt reageerib, on väiksem. Kui pereliikmed ja sõbrad on koeraga harjutused läbinud, võib koera treenida ka võõrastega.
Lisaks võite õpetada oma koera nii, et ta ise puudutaks teie kätt, kui see on tema poole sirutatud. Õppimise käigus tasustage koera maiustega.
Hoidke avatud kätt koera ees ja oodake, kuni ta seda nuusutab või puudutab. Kui koer ei pööra teile tähelepanu, öelge vaikselt tema nimi ja oodake. Kui koer puudutab oma ninaga teie kätt, kiitke teda ja andke talle teisest käest maius.
Kui tee seda, hoidke alguses maiust teises käes, et maiuse lõhn käele külge jääks. Tähelepanu võitmiseks võib ka käe korraks tagasi tõmmata ja seejärel see uuesti koera poole sirutada. Tähtis on kannatlikuks jääda: istuge rahulikult ja oodake, kuni koer nuputab välja, mida temalt oodatakse.
Kui treening kannab vilju ja koer käitub soovitud moel juba enamusel kordadest, hakake harjutust tehes käsklust kasutama. Pole oluline, millist sõna te kasutate, kuid kasutama peab alati üht ja sama sõna.
Nagu eelmiseski harjutuses peaks koer pärast käskluse ära õppimist läbima sama treeningu ka teiste pereliikmetega.
Allikas: Käepelglikkus koertel ehk mida teha, kui koer kardab puudutusi | Koer.ee
