Haigused

Iga koeraomaniku õudusunenägu on avastada, et tema lemmik ei suuda oma jalgu kasutada ja lohistab ennast mööda põrandat. Enamasti kuuleb sellistest juhtudest taksikoera omanikelt, kuid see ei tähenda, et sarnaseid probleeme ei võiks esineda ka teistel tõugudel. End ainult esijalgadega edasi lohistava või sootuks liikumisvõimetu koera peab otsejoones loomaarsti juurde viima. Ka ainult ühe halvatud jäsemega loomale on oluline kiiresti arstiabi osutada. Kiire abi ja õige...

Peitmunandilisust esineb viimasel ajal järjest rohkem ja eriti just tõukoertel. See võib olla ühe- või mõlemapoolne. Peitmunandi korral ei ole üks või mõlemad munandid laskunud kõhuõõnest kubemekanali kaudu munandikotti, vaid on jäänud pidama kas kõhuõõnde või kubemekanalisse. Kui koeral pole munand(id) laskunud neljandaks elukuuks, siis seda tõenäoliselt enam ka ei toimu. Sellised tõukoerad ei ole näituse- ega aretuskõlblikud. Kui munand on jäänud...

Eesnäärmehaigusi esineb paljudel isastel koertel ja sageli just suurekasvulistel tõugudel. Eesnääre ehk prostata on lisasugunääre, mis ümbritseb isase koera põiekaela ja kusiti algusosa. Eesnääre toodab erilist sekreeti, mis on spermidele transpordikeskkonnaks. Prostata on olemas ka kassidel, kuid neil ei esine eesnäärmehaigusi nii sageli kui koertel. Sagedasti vanas eas Eesnäärmehaiguste alla kuuluvad eesnäärme suurenemine ehk hüperplaasia, põletikud,...

Hambakivi ja suuprobleemide mõju meie lemmikloomade elukvaliteedile alahinnatakse tugevalt. Hambakivi on nagu krooniline haigus, mis pidevalt vaikselt edeneb ja organismi kurnab. Pidev ebamugavustunne ja väike valu võtab vanadelt koertelt elurõõmu. “Vanasti polnud koertel ju mingeid hambaprobleeme!” väidavad omanikud tihtipeale, kui nende lemmiku hammastelt paks hambakivikord avastatakse. Tegelikult olid siiski ka vanasti hambahädad olemas, aga kes see ikka kurja...

Haige loom ei saa sõnadega väljendada, et ta end halvasti tunneb. Ta teeb seda oma käitumise ja olekuga. Kõige paremini tunneb looma tema peremees ja seetõttu saadakse enamasti varakult aru kui midagi on valesti. Mõned tunnused, mis viitavad sellele, et loom võib haige olla Käitumine – Loom on väheseltsiv, otsib omaette kohta, otsib jahedat kohta või sooja kohta. Võib esineda ka vastupidine käitumine: loom käib pidevalt kannul ja niuksub. Tavalisest uimasem või...

Kui aastaid peeti "hot spot" 'i ainsaks tekkepõhjuseks tiheda ja pikakarvaliste koerte kasuka vähest "tuulutatavust" ning samaaegset niisket-sooja keskkonda, siis tänapäeval, kus sedasama "märga" ekseemi on diagnoositud ka lühikarvalistel koertel (rotveilerid, labradorid), tuuakse esile veel hulga teisi faktoreid, nagu : Allergiline reaktsioon kirpudele. Sagedaseim vorm. Allergiline(?) reaktsioon naabruses paiknevatele valutatavatele, sügelevatele ja põletikulistele...

Siseparasiidid on meie koerte ja kasside hulgas laialt levinud. Kõige sagedamini tuleb ette solkmeid: kutsikasolge (Toxascaris leonina) ja koerasolge (Toxocara canis) koertel ning kassisolge kassidel. Solkmed on teatava piirini liigispetsiifilised, kuid vahel võivad parasiteerida ka teist liiki loomadel, sealhulgas inimestel. Täiskasvanud solge parasiteerib koera või kassi soolestikus ja muneb seal hulgaliselt mune: üks emane solge võib elu jooksul toota kuni 200 000 muna....

Regulaarne harjamine on esimene samm väliste parasiitide ja nahahaiguste ennetamiseks. Pikakarvalist koera peaks kammima igapäevaselt nüriotsaliste piidega kammiga. Seejärel harjake koera karvkatte pikisuunas ka harjaga. Lühikarvalist koera harjake lühipiiliste harjaga või harjamiskindaga. Regulaarne kammimine aitab hoida koera tervist ja nii saate kontrollida ka võimalike parasiitide teket ja nahahaigusi nende varajases arengujärgus ning siis kiirelt tegutsema...

Mis põhjustab kennelköha? Kennelköha põhjustavad mitmed viirused (nt adenoviirus tüüp- 1 ja -2, parainfluentsaviirus, herpesviirus jne), bakterid (bordetella bronchiseptica) ning mükoplasmad. Olulisemaks ja tüüpilisemat kliinikat põhjustavaks haigustekitajaks peetakse Bordetella bronchiseptica´t. Tema peiteaeg on 1-8 päeva. Nakatunud koer võib eritada nakkustekitajaid mitu nädalat, ilma et tal endal oleks olulisi haigustunnuseid. Koera parainfluenssaviiruse peiteaeg...

Koerte ja kasside kõhulahtisus on loomaomanike sagedane mure. Peaaegu kõik loomad on mingil eluetapil kõhulahtisusega hädas olnud. Mida sel puhul ette võtta? Enamasti on tegemist kergekujulise, toidumuutusest tingitud kõhulahtisusega, kuid sellel võib olla ka mitmeid muid põhjusi. Alustada tuleb, nii nagu ikka, põhjuste väljaselgitamisest. Kõhulahtisust jagatakse ägedaks ja krooniliseks. Ägeda kõhulahtisuse peamised põhjustajad on toit, siseparasiidid või...

Pärakupaunad on kahel pool pärakuava naha all paiknevad näärmekotikesed, mille juhad avanevad täpselt päraku limaskesta piirile. Nende sisuks on meie jaoks halvalõhnaline nõre, mille lõhn on igale koerale iseloomulik. Selle lõhnaga kirjutavad koerad üksteisele sõnumeid. Pärakupaunu tühjendatakse roojamise ajal. Ka võivad näärmed vallanduda koera järsu ehmatuse korral. Normaalselt peaks koer ise oma pärakupaunu tühjendama, kuid mõnedel juhtudel koguneb nõre pauna,...

Alles oli teie lemmikuga veel kõik korras. Ta lebas oma asemel. Järgmisel hetkel on ta juba teadvusetu, tema keha tõmbub üleni jäigaks ning pea on heidetud kuklasse. Kas ta üldse hingabki? Teid haarab kohutav paanika. Mida teha? Üritate oma sõpra kuidagi aidata. Kuid kuidas? Hüüate paanikas kedagi teisest toast, et ta kohemaid arstile helistaks – koer sureb!!! Juba on kogu looma keha haaranud tõmblused. Põlvitate tema juurde, et teda kuidagi rahustada, kuid ta ei...

SM on krooniline häire pea-seljaajus. Aja joksul häire laieneb ja kuna närvikiud on kahjustunud, tekib selle tagajärjel erinevaid sümptomeid. Valu on kõige sagedasem sümptom, seetõttu kratsib koer kõrvu või kaela. Sageli nühib koer kõrvu või pead vastu maad, teeb kratsimisliigutusi ilma nahka, karva puutumata ("õhukitarr"). Võib tekkida ka koordinatsiooni häireid ja probleeme jäsemete kiirel asendi muutmisel. Massiliselt on haigust diagnoositud cavalier king...

Määratlus Põlvekedra paigaltnihkumise all mõistetakse põlvekedra normaalse asendi muutust nii sisse-kui väljapoole. Põlvekedra nihkumist sissepoole nimetatakse mediaalseks patella luksatsiooniks ja väljapoole lateraalseks patella luksatsiooniks. Põlvekedra paigaltnihkumine võib osutuda probleemiks kõigile koeratõugudele. Sagedamini tabandunud koeratõud on: yorkshiri terjerid, kääbuspuudlid, pomeranid, pekingi paleekoerad, chihuahuad. Suurtel koeratõugudel esineb...