Hot spot – tekkepõhjused, kliiniline pilt ja ravipõhimõtted |

Hot spot – tekkepõhjused, kliiniline pilt ja ravipõhimõtted

27. nov., 2012

Kui aastaid peeti “hot spot” ’i ainsaks tekkepõhjuseks tiheda ja pikakarvaliste koerte kasuka vähest “tuulutatavust” ning samaaegset niisket-sooja keskkonda, siis tänapäeval, kus sedasama “märga” ekseemi on diagnoositud ka lühikarvalistel koertel (rotveilerid, labradorid), tuuakse esile veel hulga teisi faktoreid, nagu :

Allergiline reaktsioon kirpudele. Sagedaseim vorm.
Allergiline(?) reaktsioon naabruses paiknevatele valutatavatele, sügelevatele ja põletikulistele protsessidele. Näiteks kõrva- või pärakupaunade põletik.
Mehhaaniline ärritus kasukasse sattunud võõrkehadele või nahka ärritavad ained (šampoonid, medikamentide jäägid, aga ka lihtsalt määrdunud (must) nahk. Näitena võib tuua veel põldudele puistatud pestitsiidide jäägid.
Allergiline reaktsioon teistele parasiitidele – näit. lestad, puugid jt.
Reaktsioon väikestele nahavigastustele või irritatsioonidele (käärid). Siia kuulub näit. tugev sügelus -> intensiivne vastava piirkonna lakkumine -> nahavigastus -> ekseem.
Teiste allergialiikide ebatüüpiline avaldumisvorm – atoopiline dermatiit, toiduallergia (eriti mõelda selle peale, kui on tegu “hot spot”’i pideva kordumisega).

Lisaks tuuakse veel:

Psüühilised põhjused – stress.
Toidust tingitud küllastumata rasvhapete vaegus (!).
Puudulik (vähene) “kasukahooldus”.

[xyz-ihs snippet=”vahejoon”]

Kliiniline pilt

“Hot spot”il eristatakse kahte esinemise vormi, mida ravitakse absoluutselt erinevalt :

1. pindmine “hot spot” – tugev sügelemine, ümar, keskelt kollaka varjundiga, äärtest punaka ringiga, muust nahast hästi piirdunud, sügelev, valutud ala(d). Karv selles piirkonnas eksudaadi tõttu kleepuv, langeb välja. Esialgu seal bakterite tõelist infektsiooni ei täheldata, aga bakterid leiavad seal kasvamiseks lausa suurepärased tingimused. Seega algstaadiumis ravimata jäänud juhtudel areneb kiirelt nn. teisene ehk sekundaarne infektsioon.

2. süva “hot spot” ehk siin juba ehtne bakteriaalne infektsioon. Muust nahast juba halvasti piirdunud, märg karvutu, osalt koorikutega ala(d). Nahk vastavas piirkonnas on paksenenud, valulik, aga ei sügele. Kuna selles staadiumis haarab põletik juba sügavamaid nahakihte, on ka ravi vaevanõudvam ja pikaajalisem.

[xyz-ihs snippet=”vahejoon”]

Ravi

I Pindmine “hot spot”

1. soovitatakse vastav piirkond karvadest “puhtaks” teha – kääridega ära lõigata kõik piirjoonele jäänud eksudaadiga märjad-kleepuvad karvad. Koorikud tuleks nahalt eemaldada.

2. naha raviks sobivad desinfitseerivad-kuivatavad lahused, spray’d, losjoonid ning sügava “hot spot”i korral ka antibakteriaalseid šampoone. Nahka tuleks puhastada (võimalusel) iga 2-3 tunni järel. Väga tugeva sügeluse korral on lubatud kasutada ka antibiootikume + kortisooni sisaldavaid salve. Pindmise “hot spot”i korral, kui on tegu äärmiselt tugeva sügelusega ja nn. korrale mittealluvate koertega, võib (ainult) 1-2 päeva suukaudselt (sügeluse allasurumiseks) anda hormoontablette (kortikosteroide). NB! Lokaalseks raviks – mitte mingil juhul ei tohi kasutada salve, rasvaseid kreeme, vaseliini jms., mis soodustavad bakterite kasvu, kuna tekitavad vastavale piirkonnale õhku mitteläbilaskva kihi!

3. kui pindmisele “hot spot”ile on lisandunud bakteriaalne infektsioon, lisatakse ravile (nahale mõjuvaid) antibiootikume. Pindmine “hot spot” paraneb tavaliselt ülalnimetatud ravivõtetega ~4-7 päevaga.

II Süva “hot spot”

1. siin juba käib “võitlus” bakteriaalse infektsiooni vastu. Määratakse antibiootikume süstidena või tablettidena ja vähemalt 2 nädalat veel peale paranemist, seega kokku vähemalt kolmeks nädalaks. NB! Hormoonid (kortikosteroidpreparaadid) on süva protsessi korral absoluutselt vastunäidustatud!

2. lokaalseks raviks kasutatakse antibakteriaalseid šampoone ja/või antiseptilisi lahuseid. Mõlema “hot spot”i vormi korral soovitatakse ravi toetada “seestpoolt”. Selleks sobivad nn. küllastumata rasvhapped, näit VIACUTAN, millele omistatakse nahale ja karvkattele parandavat ja regenereerivat toimet. Eriti just sügava “hot spot”i vormi korral peaks võtma haavast mikroobide külvi, ning määrama ka nende tundlikkuse antibiootikumidele- tegema nn.antibiogrammi. Kuna enamjagu on tegu Staphylococcus intermedius’ega, siis tuleks külvi ja antibiogrammi mittetegemise korral arvestada, et see mikroob on üldjuhul resistentne nii penitsilliinile, ampitsilliinile, tetratsükliinile kui ka sulfoonamiididele.

Posttraumaatilist dermatiiti kirjeldatakse samuti kui “hot spot”i. Varem nimetati seda ka – “märg suve-ekseem”(dermatiit). Selle tekkepõhused on siiani üksjagu ebaselged. Seostatakse seda väikeste mikrotraumadega, kirbuhammustustega ja niidetud rohukõrtest tingitud kriimustustega. Veel. Kui nn. “märg” periood on möödas, siis sobivad naha määrimiseks-pehmendamiseks tavalised nahahoolduskreemid.

Sirje Krönström

[xyz-ihs snippet=”vahejoon”]

Kui koeral on kalduvus nahalööveteks, siis on kindlasti vaja tugevdada ka immuunsüsteemi – selleks sobib koeramassaaž, üldtoniseerivad vahendid, nagu echinacea (ehk punane päevakübar, saadaval tavalistes apteekides ka tablettidena), mesi, aaloe jms. Kui võimalik, siis suvisel ajal anda pulbriks peenestatud taruvaiku või taruvaigu tablette, mis tekkivat hotspot’i seespidiselt ravib. Taruvaik sisaldab bakterite ja seente vastaseid aineid ning toimib seetõttu antibiootikumina; erinevalt aga antibiootikumidest ei teki bakteritel/seentel resistentsust taruvaigus sisalduvate koostisosade suhtes. (Märkus: sellise pulbri saamiseks on vaja “omada” tuttavat mesinikku, kes seda valmistaks.)

Hotspot’i algus jääb sageli karvade tõttu märkamata

Hotspot’i algus jääb sageli karvade tõttu märkamata. Enamasti tekib nahale punetav ovaalne või ringikujuline laik, mis hooldamatuse korral hakkab “leemendama” ja laieneb üha ning raskemal juhul (kui koer ei saa abi) tekib terves organismis sepsis (mädane põletik) ning koer võib isegi surra. Seetõttu on soovitav sageli ujumas käival koeral nahka sageli kontrollida. Koera silitades ja sügades tunneb käsi nahal kõrvalekaldeid, neile tuleks pilk peale heita ning vajadusel abinõud tarvitusele võtta. Probleemse nahaga koerad tuleb peale iga ujumas käimist hoolikalt üle vaadata ning iga kahtlane koht üle “töödelda” (lähemalt allpool). Samuti on sellistel koertel tarvilik ujumist piirata ja jälgida, et kohad, kus koer ujub, ei oleks seisva veega “lombid”, milles igasugustel bakteritel on eriti hea vohada. Ise olen oma koeral lasknud ujuda või vees käia meres või jões mitte rohkem kui korra päevas ja jälginud, et ta pärast korralikult ära kuivab. Niiske aluskarv pealt kuiva karva all on eriti soodus pinnas märja ekseemi tekkeks.

Hotspot võib alata nii punetava laiguna kui ka vistrikutaolise mügarana (meenutab pisut sellist kohta, kust puuk on välja tõmmatud). Kõige parem on selline laik kääridega karvast paljast lõigata, sest hotspot’ile “ei meeldi” päike ja õhk; samuti saab nii nahka paremini “töödelda” ja ravim ei jää karvadesse kinni. Sageli selgub karva lõigates, et ka laigu ümbruse nahk on tundlik ja põletikust haaratud ning paljastada tuleb üsna suur osa keha pinnast. Kui hotspot on täiesti algusjärgus, siis vahel piisab ka sellest, kui vahetu kolle paljastada (lõigata ära vaid mõned karvad) ning õige “töötluse” korral tuleb kärn ja asi paraneb kergelt. Kui aga on näha, et asi on kaugele arenenud, siis on karv igal juhul segav ja tuleb arvestada ka sellega, et põletikuliselt nahalt tuleb karv nagunii lahti, nii et karva lõikamine kiirendab tervenemisprotsessi.

Kui nüüd laik või vistrik on avastatud, siis millega töödelda? Esimeses staadiumis pole nahk enamasti veel väga tundlik ja nii saab kasutada ka vahendeid, mis tundlikuks muutunud naha puhul ei kõlba, nt. õunaäädika lahust (eriti hea puhkudel, kui tuleb töödelda suurt pinnast), vesinikülihapendi 3% lahust, taruvaigutinktuuri, astelpaju või aaloe mahla. Mina olen kasutanud puhastamiseks ka Chemisept-IRi, mis imekiiresti nahka desinfitseerib ja hävitab kibekähku bakterid, seened ja viirused, aga tundliku naha paneb see kipitama.

Kui aga nahk on juba leemendav ja seega ka tundlik, siis tekitavad ülalmainitud vedelikud valu. Mina olen sel puhul kasutanud laigu puhastamiseks menovasiini (mis sisaldab valu vaigistavat novokaiini, saadaval igas apteegis) ning seejärel pannud nahale puritex-losjooni (veterinaarne vahend, mis vähendab kihelust, küsida oma vet arstilt), aaloegeeli vm nahka rahustavaid ja pisut kuivatavaid vahendeid. Tagasihoidlikult kasutades sobib ka tsinksalv, mis hästi kuivatab ning samas nahka pehmendab, kuid peab jälgima, et nahk saaks hingata – seda kinnitab asjaolu, et hotspot taandub, mitte ei laiene. Enne kärna teket ei soovitata kasutada õlisid või rasvarikkaid salve, sest need tekitavad nahale õhukindla “kile”, mille all bakteritel on hea vohada. Kui kärn on juba tekkinud, siis võib seda töödelda pehmendavate vahenditega, nt tsinksalviga, taruvaigusalviga, astelpajuõliga jne.

kui koeral on hot spotiks soodumus, siis vajab ta pidevat jälgimist ja hoolt

Samal ajal on soovitav toetada koera organismi üldtugevdavate vahenditega, samuti toita nahka Omega-3 ja Omega-6 sisaldavate õlidega. Nt külmpress-rapsiõli sisaldab palju Omega-6, külmpress linaõli (maitselt üsna kibe) ohtralt Omega-3, mõlemaid saab osta enamikest loodustoodete kauplustest. Kasulik on ka lõheõli, milles mõlemaid Omegaid, kuid eriti rohkelt just Omega-3e. Küllastamata rasvhapped on muidugi kasulikud igal ajal. Kui võimalik, võib koerale anda hommikuti tühja kõhu peale vett lahjendatud õunaäädikaga, mis aitab jääkaineid organismist väljutada ning toetab naharavi seestpoolt. Ise olen andnud koerale ka mett (veel parem, kui mõne tuttava mesiniku käest saab nn tarujääke ehk siis mett, milles on nii vaha kui ka taruvaiku). Soovitatud on ka Ayurveda tooteid, mida samuti leiab loodustoodete poodidest. Kindlasti anda täiendavalt C-vitamiini ning B-vitamiine (eriti B6-t).

Kes oskab, võib teha koeramassaaži. Kui koer sööb plastiknõudest, siis vahetada need kas keraamiliste või metallist nõude vastu, sest plastik võib tekitada allergilist reaktsiooni, mis võib avalduda hotspot’ina. Ägeda hotspot’i ajal on kasulik koera mitte vette lasta, juba paraneva hotspot’i ajal võib mõõdukalt ujuda (kui on raske koera selles takistada), kuid kogu aeg tuleb nahal silm peal hoida, et leida uusi koldeid. Hotspot’i “meelispaigad” on pealagi, põsed, kurgualune, rinnaesine, kintsud, sabajuur ja –alune, kuigi seda võib esineda igal pool. Ilmade soojenedes on kasulik koera kaelaosa õhemaks pügada, mis aitab hotspot’i kergemini avastada.

Lõpetuseks soovin kõigile hotspot’iga võitlevatele koeraomanikele pikka meelt ja kannatlikkust – kui koeral on selleks soodumus, siis vajab ta pidevat jälgimist ja hoolt. Igal juhul aga on arukas hoida suvisel ajal õunaäädikas ja taruvaigutinktuur käepärast – tegemist on suurepäraste vahenditega nii sees- kui välispidiseks tarvitamiseks!

Heili Einasto

[xyz-ihs snippet=”vahejoon”]

Ägedat märga nahapõletikku tunnevad paljud ingliskeelse nimetuse hot spot nime all. Tegu on enamasti selgelt piiritletud alaga, kus koera nahk muutub äkki punaseks, kuumaks, leemendavaks ja väga valusaks. Koer tunneb end tihti väga häirituna ja püüab haiget kohta kratsida. Haigus algab järsku ja areneb kiiresti – kui hommikul võis olla märgatav väike, mõnesentimeetrise läbimõõduga laik, siis lõunaks võib ravita jäänud haiguskolle olla juba mitu korda suurem. Ägeda märja dermatiidi otseseid põhjusi on raske kindlalt välja tuua. Vahel eelneb haiguskolde tekkimisele väiksem nahavigastus, kuid alati pole see nii. Mõnikord võib haiguse lahvatamist seostada allergia ägenemisega: siis on koera üldine vastupanuvõime nõrgem. Kindlasti soodustab märja dermatiidi tekkimist niiskus ja kuum ilm. Äge märg dermatiit on bakteriaalne põletik, mida põhjustab bakter Staphylococcus intermedius, mis ka tavaliselt elab nahapinnal. Rohkem ohustatud on pika ja tiheda karvaga koerad, aga ka koerad, kelle karv on tihe ja kuivab suhteliselt aeglaselt. Samuti koerad, kes armastavad väga vees käia.

Esmaabi – käärid! Kui äge märg dermatiit on tekkinud, siis on esimeseks abiks karva pügamine. Kui haiguskoldest ja selle ümbrusest karva ära ei pügata, kipub põletik pigem levima kui taanduma. Karv tuleb kääridega ära lõigata nii laialt, et vähemalt sentimeeter tervet, punetuseta nahka on põletikukolde ümbert paljas. Järgneb puhastamine. Puhastada tuleb vähemalt kaks-kolm korda päevas. Selleks sobivad kõige tavalisemad vahendid: kaaliumpermanganaadi roosa lahus, vesinik, kloorheksidiin. Piirituslahused ei sobi, sest need on koerale väga valusad ja ärritavad. Sageli kuivab põletikukolle lihtsalt pügamise ja puhastamise abil ilusasti ära ja hakkab paranema. Loomulikult tuleks ette võtta ka loomakliiniku külastus. Pärast puhastamist tuleks kasutada baktereid hävitavat kreemi või aerosooli. Mitte mingil juhul ei tohi kasutada rasvaseid salve – rasvane kiht ei lase haiguskoldel kuivada ja pikendab haiguse „märga“ faasi. Paremad on kerged kreemid ja emulsioonid. Loomakliinikus on saadaval spetsiaalsed ravimid, mille kasutamise üle otsustab loomaarst. Pügamine, puhastamine ja haiguskolde kuivana hoidmine on kõige tähtsamad. Kui koer pääseb ise haiguskollet lakkuma, on vaja kasutada spetsiaalset kraed.

[xyz-ihs snippet=”vahejoon”]