Koera iseloom, käitumine ja pärilikkus

30. okt., 2017

Mida tähendab koera iseloom? Kőigepealt tuleks mőista, et iseloom, kalduvus teatud käitumisele ning käitumine on erinevad mőisted.

Koera käitumine ei ole pärilik ning sellel ei ole seost ka koeratőuga. Küll aga on pärilik koera kalduvused teatud käitumisele, samuti instinktide tugevus. Ehk siis vőime eeldada, et karjakoeral on kalduvus karjatada, jahikoeral jahti pidada jne. Siiski tuleb neid instinkte kutsikal arendada ning jätkuvalt töös hoida. Sageli inimene, koheldes koera ebaloogiliselt, vähendab koera instinkte vői ei oska neid effektiivselt arendada. Koera iseloomu hinnatakse, jälgides tema käitumist erinevates olukordades.

Koer vs hunt. Koera käitumine pőhineb hundi käitumisel, inimese vahelesekkumiseta ning koera kasvatamiseta käituks koer nagu hunt. Koera ja hundi DNA on 99,5-99,8% identne. Koera kodustamine on muutnud koera kergemini koolitatavaks, kohanemisvőimelisemaks ning koera käitumine meenutab rohkem hundikutsika käitumist. Koerad saavad varem suguküpseks ning emased koerad indlevad 2 korda aastas (va Basenji), emane hunt kord aastas. Isase hundi organism toodab sigimisvőimelist spermat vaid teatud osa aastast, samas isane koer aastaringselt. Hundi territoriaalne käitumine ning agressiivsus algab suguküpsuse saavutamisega, koeral esineb aga juba kutsikana selliseid omadusi. Koeral on ca 25% väiksem pea ja suhtes u 20% väiksem aju kui hundil, seega hundi őppimisvőime on suurem.

Koera sotsiaalne käitumine, kummaline küll, sarnaneb inimese omaga. Huvitav on see, et koer käitub teistmoodi naissoost isikuga, kui meessoost isikuga – näiteks kaitseinstinktid töötavad paremini, kui koerajuht on naine.

Kutsika tulevast iseloomu mőjutavad geneetiline taust ehk siis ema ja isa käitumine, samuti tőuomadused ning sotsialiseerimine, st kutsika kogemused enne 4 elukuud: ümbruskond, kontaktid teiste inimeste ja loomadega, kasvataja jne. Enne 4ndat elukuud saadud elukogemused on vőtmesőnadeks edaspidisele koera käitumisele.

Argus on selline omadus, mis pärandub väga tugevalt. Selle pärandumine on tulnud huntidelt. On teada, et hundid lepivad ning kohanevad vaid selliste olukordade ning situatsioonidega, mida nad on kutsikapőlves kogenud. Näiteid arguse pärilikkusest: ühe ara isase Basset Houndi 59 järglasest 43 olid arad, seega argus pärandus 73% kutsikatele. Teine näide: Ristates arga pointerit väga tugeva närvisüsteemi omava pointeriga sündisid järglased, kes olid arad. Vaatamata sellele, et kutsikad kasvatas üles tugeva närvisüsteemiga pointer. Seega arga koera ei tohiks kunagi aretuses kasutada! Pärilik on ka paugukartlikkus ning häältetundlikkus.

Argust ei tuleks segamini ajada sensitiivsusega. Arg koer muutub tegutsemisvőimetuks, sensitiivne koer suhtub negatiivselt asjadesse ning toimingutesse, mis teda hirmutavad ning väldib edaspidi sarnaseid olukordi. Teisiti väljendudes – sensitiivne koer őpib ruttu. Muide, teine päranduv omadus on koera reageerimine erinevatele ärritusteguritele.

Millest siis hälbed ja probleemkäitumised? Eelkőige kutsika kogetud prenataalstressist, so enne oma sündi kogetud stress. Tiine emakoera stress kandub üle kutsikale, levinuimad kutsika hilisemad käitumisvead on ärritatavus, vähene stressitaluvus, impulsiivsus, őpitud abitus, stereotüüpsed käitumismudelid, üle reageerimine ja närvilisus. Selliseid vigu on raske kui mitte vőimatu välja koolitada.

Missugused on koera käitumist mőjutavad iseloomujooned. (Hart & Hart 1988) Kőigepealt koera reaktsioon, tema vőime reageerida erinevatele impulssidele. Koolitatavus ehk koera őpivőime, vastuvőtlikkus, koostöövalmidus. Koolitatavus on tőuti erinev, selge on see, et teenistuskoeri on märksa kergem koolitada. Agressiivsus ehk kalduvus reageerida vihameelselt vői ründavalt.

Emasel ja isasel koeral on iseloomujooned, mis mőjutavad käitumist, erinevad. Emane koer on kergemini koolitamisele alluv, sőnakuulelikum, őpib kiiremini ära puhtusepidamise ning vajab peremehelt enam hellust. Isane koer on omaniku suhtes dominantsem, tal on vőőraste koerte suhtes suurem agressiivsus, suurem üldine aktiivsus, suurem mänguhimu ning kőrgem valmisolek kaitseks.

Kas koera iseloomuomadusi ja tulevasi käitumismudeleid vőib ette “ennustada”? Hart & Hart 1988 a. avaldatud uurimuse pőhjal vőib kutsikaid testides ennustada tulevast innukust, koostöövalmidust ja üldist aktiivsust. Mőnevőrra vähem koolitatavust, mänguhimu, territoriaalsust, agressiivsust, domineerivust. Ette ei ole vőimalik aimata nö koduse kasvatuse vajalikkust, hellusevajadust ning destruktiivset käitumist.

Allikas: Koera iseloom, käitumine ja pärilikkus Koer.ee

  • Viimati lisatud albumid
  • Viimati lisatud artiklid
    Tahad pikendada oma koera eluiga? Vaata, mida pead selleks tegema
    Me soovime kõik, et meie lemmik elaks nii kaua kui võimalik ja seetõttu hoolitseme nende eest ...
    VIDEO: Chihuahuad ujuvad ja mängivad aias
    Selles videos lõbutsevad chihuahuad Mathilda, Augusto, Kenzo ja Cedric basseinis. Pärastpoole mängivad nad aias, naudivad ilusat ...
    VIDEO: Halloweeni trikid
    Selles videos näitab chihuahua Cedric Halloweeni puhul trikke :)...
  • Saagem sõpradeks
  • Meie toetajad



























  • Meie toetame
  • Meie liikmelisus
  • Chihuahua Sõprade Liit | Registrikood: 80343122 | Telefon: (+372) 503 7388 | E-post: info@chihu.ee | a/a: 221056303035 Swedbank