Koera ja omaniku õnneliku suhte tagab kasvatustõdede järgimine

22. aug., 2013

Paljud mured koera ja omaniku vahel jääksid olemata, kui inimene teaks koera kasvatamise põhitõdesid.

On neid, kes suhtuvad oma koertesse kui inimestesse ja usuvad, et loom saab aru, kui talle öelda: „Kui sa veel kord hammustad, siis emme pahandab!” või „Ma olen sulle mitu korda öelnud, et diivanile ei tohi ronida!” Need inimesed ei ole üldiselt võimelised oma lemmiklooma kasvatama. Armastama, hoolitsema ja hellitama küll, aga mitte kasvatama. Mõned koerad kasvavad õnneks ise arukateks lemmikloomadeks, aga mitte kõik. Mida siis teha, et armsast ümarast karvapallist ei sirguks aja jooksul kõigi pereliikmete ja naabrite närve sööv türann?

Käitumise kujunemine

Kõigepealt peab aru saama, kuidas koera käitumine kujuneb. Kutsikas hakkab juba kahe nädala vanuselt ümbrust uurima ja samal ajal algab ka tema kohanemine. Kuna koer on kahe eri liigi – inimese ja koera – mõjusfääris, siis kohaneb ta ka mõlemaga vastavalt sellele, kui palju tal on vastuvõtlikus eas selle liigiga kokkupuudet olnud. Kui tal puuduvad alates kolmandast elunädalast kontaktid teiste koertega, siis ta sotsialiseerub ainult inimesega ning tal võib hiljem tekkida probleeme teiste koertega suhtlemisel. Sellised kutsikad kardavad teisi koeri ja võivad seetõttu käituda agressiivselt.

Kutsikad, kes inimestega kokku ei puutu – suurte kennelite või kasvanduste loomad, kes näevad inimest üksnes vilksamisi ja kelle põhiliseks kasvatajaks on teine koer – ja kes puutuvad inimesega lähemalt kokku alles siis, kui nad on peresse loovutatud, ning on sageli siis juba üle kolme kuu vanad, on üsna tihti raskesti kasvatatavad lemmikloomad, kes võivad inimest karta või ka agressiivsed olla. Seetõttu on mõlemapoolsed kontaktid hädavajalikud ja just kutsika vastuvõtlikus eas (8–16- nädalaselt).

Koera tegevused

Koer haugub, närib ja kraabib, võib võõrast inimest hammustada, ajab taga liikuvaid objekte nagu naabrikass või tervisejooksja. Ükski neist tegevustest ei sobi meile, kuid kas need on valed ka koera seisukohast?

Koer on loodud haukuma, see oli üks tema põhiomadusi ja põhjuseid, miks inimene ta kunagi kodustas: hea kuulmine, terav haistmine ja oskus hoiatada vaenlase lähenemise eest. Enam me seda omadust eriti ei vaja, aga kas me oleme oma koerale osanud selgeks teha, et võõraste peale ei tohi haukuda?

Koer närib kõike ja kõiki. Aga loomulikult, sest hambad on tema võimalus maailmaga tutvust teha. Koer ei võta ju uusi esemeid kätte ja ei vaatle neid, nagu meie seda teeme. Nemad peavad kõik hammastega järele proovima nagu lapsedki. Kõik, mis on koera hammaste vahele sattumiseks liiga kallis või närijale ohtlik, tuleb lihtsalt tema suu-ulatusest eemale tõsta. Enamik koeri kaotab mõne aja pärast huvi, eriti kui on piisavalt spetsiaalseid närimislelusid ja konte, ja esemed võib oma kohale tagasi panna. Aga mõni jääbki elu lõpuni nn purustajaks. See on aga juba omaette teema.

Koer närib kõike ehk hammustab ka inimesi kätest ja jalgadest. Ka see on normaalne, koerte seisukohast vaadatuna. Pesakonnas ta ju suhtles hammastega nii ema kui ka õdede-vendadega. Miks nüüd siis nii ei või? Lapsi on eriti tore näksida, nad hakkavad huilgama ja eest ära jooksma, nagu tegid kutsikad eelmises koduski. Koera eemale lükkamine, sakutamine ja riidlemine ainult suurendab mängulusti. Koer arvab, et ka see on üks mängu osa. Kui aga kutsikat karistada, koguni lüüa, on ta solvunud ja õnnetu, sest ta ei saa aru, miks teda karistatakse. See, et tema näksimisega mängu alustas, on juba ammu meelest läinud. Koera mälu on imelühike ja seetõttu ei anna me rihmaga õpetust, vaid tekitame vaese koera peas hoopis segaduse, ebakindluse ja hirmu, mis ei ole hea teie edaspidise läbisaamise ja koera koolitamise seisukohast.

Koer kraabib, kui ta jäetakse üksi tuppa, õue või puuri. Aga loomulikult, sest ta tahab ju ka teiste juures olla ja seltskonnast osa saada. Kui ta on üksinda välja jäetud, siis ta püüab talle omaste vahenditega olukorda lahendada. Koera on vaja õpetada omaette olema ja sellega leppima.

Koer kraabib ka siis, kui on vaja midagi näiteks diivani alt või mulla seest kätte saada. Et sealsamas on juhtumisi ka kallis parkett või rododendronipõõsas, ei ole talle mingiks takistuseks, sest ta ei tunne selliste asjade väärtust.

Koer hammustab võõrast, kui too tundub talle ja tema pereliikmetele ohtlik. Koeral peab olema vastuvõtlikus eas võimalik kohtuda ja suhelda võimalikult paljude inimestega ja eri olukordades.

Me tõlgendame oma koera valesti ja tema omakorda meid. Sellest tekivad probleemid, koer ei kuula sõna, omanik on pahane ja kurb. Koer tunnetab inimese pahameelt ja kurbust, aga ei tea selle põhjust, hakkab end seetõttu ebakindlalt tundma ning veelgi veidramalt käituma. Lõppkokkuvõttes on mõlemad õnnetud.

Kõik see oleks olemata, kui inimene, kes teatavasti on targem, teeks endale selgeks koerakasvatuse põhitõed ning seaks algusest peale sisse õiged suhted. Kui seda ei osata teha, siis selleks on kutsikakoolid ja nüüdseks ka kutsikate eelkool, kus tegeletakse just sobivas vanuses kutsikate õpetamisega.


Kutsikate eelkool

Kontrollitud ja ohutu keskkond, mis on mõeldud kutsikatele vanuses 8–16 nädalat, et arendada nende sotsiaalseid oskusi, soodustada aktsepteeritud käitumist ja õpetada elementaarseid sõnalisi käsklusi ning samal ajal õpetada.

Kutsikate eelkoolis

  • koolitatakse omanikku, et temast saaks vastutustundlik loomaomanik
  • selgitatakse, mis on normaalne ja ebanormaalne käitumine
  • õpetatakse kutsikale häid kombeid
  • võimaldatakse kutsikate sotsialiseerumist ohutus ja kontrollitud kohas
  • harjutatakse kutsikaid võõraste inimeste hella koht- lemisega
  • arutatakse ja leitakse lahen- dusi probleemsetele teemadele nagu puhtusepidamine, hammustamine, hüppamine, närimine
  • õpetatakse humaanseid treenimismeetodeid kutsika koolitamiseks
  • innustatakse treeninguid jätkama
  • õpetatakse kutsikat olema kliinikus õnnelik ja rahulik

Mõtlemapanevaid fakte maailmast

  • Austraalias satub 20% linnakoertest varjupaika ja 80% neist eutaneeritakse.
  • Üle 20 miljoni koera satub USA-s varjupaika ja rohkem kui pooled neist käitumisprobleemide tõttu.
  • Peamine surmapõhjus alla aastastel koertel pole õnnetused või haigused, vaid eutanaasia käitumishäirete tõttu.


Tiina Toomet

Allikas: Koera ja omaniku õnneliku suhte tagab kasvatustõdede järgimine – Eesti Päevaleht

  • Viimati lisatud albumid
  • Viimati lisatud artiklid
    Koerte tort “Kennu”
    Vaja läheb: 1.5 kg öko-lamba(hakk)liha 0.5 kg öko-veise(hakk)liha 0.5 kg öko-kanamaksa 3 suuremat talumuna Võta suurem ...
    Agressiivsed herilased ründavad koeri!
    Oivaliselt lõhnav ja värvikirev südasuvi oma lillerohkusega meelitab õue meid ja meie lemmikuid. Koos aasal joostes, ...
    Värskendavad vahepealad: veterinaarid soovitavad maiuspalasid, mida koerale palaval suvepäeval pakkuda
    Ootamatult kätte jõudnud suve puhul tasub lemmiklooma menüüsse lisada värsket. Toome välja 10 veterinaaride poolt heaks ...
  • Saagem sõpradeks
  • Meie toetajad




























  • Meie toetame
  • Meie liikmelisus
  • Chihuahua Sõprade Liit | Registrikood: 80343122 | Telefon: (+372) 503 7388 | E-post: info@chihu.ee | a/a: 221056303035 Swedbank