Kas oled oma koera näinud vahel oma tagumikku mööda muru, maad või vaipa lohistamas? Kuigi instinkt võib sulle öelda, et peaksid koera karistama, on sel lohistamisel mõjuvad põhjused. Miks koerad oma tagumikku lohistavad ja kuidas sellele lõpp teha?
See, kui koer oma pärakut mööda maad lohistab ja sel liugu laseb, tähendab alati mingit ärritust. Selle ärrituse põhjuseid võib olla erinevaid, ussidest kuni põletikuni. Toome ära mõned kõige levinumad põhjused, miks koerad oma tagumikku lohistavad.
Pärakupauna probleemid. Hoolimata sellest, mida inimesed asjast arvavad, suhtlevad koerad oma taguotsadega. Täpsemalt suhtlevad nad haisva ja rasvase nõre kaudu, mis on pärit kummalgi pool pärakut asuvates paunades. Mõnikord võib pärakupaunadesse koguneda mäda, need võivad blokeeruda või tekib seal põletik. Eriti kehtib see väiksemate koeratõugude puhul. Koer võib hakata end lohistama, püüdes leevendada valu ja ebamugavustunnet.
Lohistamine on ainult üks pärakupauna probleemide sümptomidest. Muude märkide hulka kuuluvad selle piirkonna närimine või lakkumine, pärakuümbruse turse ja vaevused roojamisel. Pärakupaunade ravi sõltub sellest, mis on probleemi põhjustajaks.
Roojaga saastumine. Kõhulahtisuse hoog põhjustab koeral veepuudust ja nõrkust ning toob kaasa räpase, pulstunud karvaga tagumiku. Ükskõik, mis selle allikaks ka pole, võib määrdunud sabaalus põhjustada lõpuks piisavalt ebamugavust, et koer hakkab leevenduse leidmiseks oma tagumikku lohistama. Niikaua, kui saastumisega ei kaasne infektsiooni, võib raviks piisata lihtsalt korralikust pesust ning kammimisest ja vajadusel pulstunud või määrdunud karvade lõikamisest. Kui koera kõhulahtisus kestab kauem kui üks päev või teda häirib kõhukinnisus, konsulteeri kindlasti loomaarstiga.
Ussid. Paelussid on teine, kuigi vähem levinud põhjus, miks koer võib hakata “liugu laskma”. Koerad saavad paelussid, neelates alla ussidega nakatunud kirbud. Ja kuigi lohistamine võib olla üks sümptomidest, on kõige levinumaks märgiks tillukeste, riisiga sarnanevate paelussi lülide ilmumine koera päraku ümbrusesse. Paelusse on lihtne välja ravida suukaudse või süstitava ravimiga. Et vältida paelusside tagasitulekut, pead kirbud kontrolli all hoidma. Seda saab teha kas tablettide või lokaalsete preparaatidega.
Pärasoole väljalangemine. Pärasoole väljalangus viitab olukorrale, kus jämesoole lõpuosa tungib läbi päraku välja. Pärasoole väljalangemine võib koeral aset leida pärast tõsist kõhulahtisust või ponnistust kõhukinnisuse korral. Kui näed piklikku silindrikujulist massi koera tagumikust välja ulatumas, pöördu kohe loomaarsti poole. See annab märku pärasoole väljalangusest.
Muud lohistamise põhjused
Haavadest või kasvajatest põhjustatud ebamugavus võib samuti panna koera oma tagumikku lohistama. Turse on oluline märk, mida silmas pidada ja see võib viidata pärakunäärme kasvajale. Turse koos punetuse, verevalumite või eritisega võib olla märk pärakunäärme mädapaisest, mis vajab kohest ravi.
Kuidas koera tagumikku iseseisvalt kontrollida?
Visuaalse vaatluse teel. Pane kummikindad kätte ja tõsta koera saba üles. Pärak ja seda ümbritsevad karvad peaksid olema puhtad ja ilma intensiivse lõhnata. Jälgi, et seal ei oleks turset, kasvajaid, eritist või vigastusi.
Pärakupauna probleemid. Lohistamine ehk liugulaskmine on tõsine märk sellest, et probleem võib olla pärakupaunades. Koera tagumikust erituv tugev ja ebameeldiv lõhn viitab sellele, et paunades võib olla põletik. Kui kahtlustad pärakupaunadega seotud probleeme, siis pöördu esimesel võimalusel loomaarsti poole.
Ussid. Paelussi lülid näevad välja nagu tillukesed, vingerdavad ja kreemjad ussid, või nagu väikesed liikumatud riisiterad. Kui märkad neist kumbagi oma koera päraku ümbruses, konsulteeri sobiva ravi leidmiseks loomaarstiga.
Pärakuümbruse probleemid võivad olla su koera jaoks väga haisvaks, räpaseks ja valusaks kogemuseks. Kui su lemmik oma tagumikku lohistab, oma pärakupiirkonda pidevalt lakub või see näib talle ebamugavust põhjustavat, peaksid loomaarstiga rääkima. Ravi on sageli kiire ja lihtne.
Allikas: Miks koer tagumikku lohistab? – Lemmikloom