Tuntud koeratreener Victoria Stilwell annab oma veebilehel Positively.com nõu, kui tähtis on õppida lugema meie lemmikute kehakeelt ning kuidas tunda ära koeral ebamugavuse ja stressi märgid enne, kui midagi juhtub.
Koerte hingeelu on raske mõista. Inimestega on lihtsam. Meie üheks tähtsamaks suhtlusvahendiks on keel ja kõne, kuid koerad kahjuks seda ei mõista. Nemad suhtlevad üksteisega peamiselt kehakeele ja erinevate häälitsuste kaudu. Nii teadlikult kui ka alateadlikult väljendavad koerad oma edasisi kavatsusi ning tundeid läbi kehakeele. Et koertega tõeliselt lähedaseks saada, on väga oluline meil püüda neid mõista, hinnata seda, mida nad meile öelda püüavad. Žestide või tegevuste kaudu ütlevad koerad väga palju ja sageli on see täiesti vastupidine sellele, mida meie välja loeme. Koera kehakeele lugemine aitab ennetada ohtlikke olukordi ning ebaõiglust koera suhtes.
Kuigi paljud rahustamisviisid koosnevad aktiivsest kehakeelest ning liigutustest, siis on koeri, kes jäävad ohu või hirmu puhul passiivseks. Koer võib tarduda või tõmmata end alandlikult küüru. Tasakaalukas sotsialiseeritud koer tolereerib tema poole suunatud rahustavat kehakeelt, vastab samaga ja ei kisu tüli. Vähem või negatiivseid kogemusi omav koer võib sellist käitumist omakasupüüdlikult ära kasutada ja muutuda kontrollivaks või agressiivseks. Sellist käitumist tuleks tähele panna ning mitte tolereerida.
Sageli kasutavad koerad ka lepitamisele omaseid signaale, et vältida konflikti. Neid kehakeele märke kasutavad koerad n-ö segamiseks ehk oma tunnete peitmiseks. Nendeks signaalideks on:
- haigutamine;
- nuusutamine;
- sügamine;
- lakkumine.
Nimetatud tegevused on kõik aktiivsed käitumismustrid, mis hoiavad koera rahulikuna ning hajutavad teiste koerte tähelepanu.
Koera kehakeelt tuleks lugeda alati tervikuna ja vastavalt olukorrale. Sarnastel märkidel on olenevalt situatsioonist erinevad tähendused. Keha asend ning vokaalsed märgid aitavad analüüsida ja aru saada koera kavatsustest ja emotsionaalsest staadiumist.
Stress, ebamugavus, närvilisus ja nende ilmingud
Kui koerad on stressis või ärevad võivad nad enda rahustamiseks või ohu vaigistamiseks kasutada palju erinevaid signaale. Nagu inimesedki, haigutavad koerad väsimusest, kuid nad haigutavad väga sageli ka närvilisusest. Huulte lakkumine ei tähenda alati, et koeral on kõht tühi või ta on just söönud. Huulte lakkumine on väga selge stressisignaal, kui koer on närvis või hirmunud.
Haigutamine – võib tähendada, et koer on väsinud, kuid võib ka näidata stressi;
Huulte lakkumine või lõõtsutamine – koerad lakuvad oma huuli, kui nad on rahutud;
Hetkeline kivistumine – koer seisab tardunult mõne hetke enne reageerimist, mis võib olla suure tõenäosusega negatiivne, sest ta ei tulnud antud olukorraga ise toime ning keegi ei osanud teda vajalikul hetkel aidata;
Kivistumine – koer kivistub kuniks oht möödub või kuniks ta otsustab kas reageerida või põgeneda;
“Vaala silm”‘ – koer pöörab pea eemale, kuid jätkab silmavalgeid näidates ohu jälgimist;
Pea pööre – koer pöörab pea ohukoldest eemale näitamaks, et ta ei soovi konflikti, kuid soovib selle olukorra lõppemist;
Kortsus otsaesine ning kaardus kulmud – on tingitud pingetest näopiirkonnas;
Pinges lõug, suupiirkond – suu on suletud ja koer valmistub tegutsemiseks;
“Kallistamine”– koer otsib lohutust ja abi hoides omaniku lähedusse:
Sorgus saba – tähistab ebamugavust ning ebakindlust;
Kaardus keel – tingituna pingetest on koera keel külgedelt kaardus;
Närviline lõõtsutamine;
Vurrud tõmblevad – tingitud pingetest näopiirkonnas;
Värinad – tingitud adrenaliini vabanemisest kehast;
Ilastamine – stress suurendab süljevoolu;
Fookuse kaotamine – stressis ja ärev koer ei suuda keskenduda ning taolises olukorras on seda temalt ebaõiglane nõuda;
Higised käpad – koerad higistavad käpapadjandite kaudu;
Turris karv – turris karv teeb koera näiliselt suuremaks ja jõulisemaks.
Uudishimuliku ning ennetava kehakeele tunnused
Koerad on oma loomult uudishimulikud loomad ning mida enesekindlamad nad on, seda paremini tulevad nad toime erinevate muutustega. Iga koer hindab oma turvalisuse kindlustamiseks olukordi kasutades välja toodud kehakeele märke:
- Pea kallutamine paremale ja vasakule;
- Üks esikäpp õhku tõstetud – koer on valvel ning ootab, mis edasi juhtub ja kuidas ta peaks reageerima;
- Suletud suu – koer hindab olukorda ning valmistub tegutsemiseks.
Ründav ja alistuv kehakeel
Kui koer peab end ohu eest kaitsma, siis kasutab ta selleks ründavat või alistuvat kehakeelt. See annab vaenlasele märku hoida distantsi. Kui oht ei tagane või koeral ei ole kuhugi põgeneda, pöördub alistuv käitumine ründavaks ning koer hammustab. Neid käitumismustreid on üsna kerge märgata ja mõista.
- Keha raskus on ohu poole suunatud;
- Pinges suupiirkond;
- Koer näksab õhku või ohukollet – koer hoiatab, et oht taganeks;
- Kiire hoiatushammustus – Koer hammustab kergelt ning laseb seejärel kohe lahti, annab vaenlasele mõista, et ta taganeks;
- Sügavam hammustus;
- Hammustus ning tugev haare – kindel kavatsus teha haiget;
- Hammustus, tugev haare ning raputus;
- Saba liputamine – see ei tähenda alati õnnelikku koera;
- Vaenlasele suunatud põrnitsevad silmad.
Koera kallistamine
Tähelepanu tuleks pöörata ka koera kallistamisele. Lastel on tihti soov oma lemmikule kallistusega armastust avaldada, kuid sageli on see koera jaoks ebameeldiv ning koer võib äkilise liigutuse tagajärjel last ehmatada või kogemata näksata. Põhjus on järgmine: kui laps koera kallistab satub üldjuhul tema nina ning suu koera kõrva vahetusse lähedusse ja kui laps kallistuse ajal välja hingab, puhub ta õhku koerale kõrva peale. Koertele üldjuhul see ei meeldi, mistõttu nad võivad end raputada tehes äkilise liigutuse või naksata õhuvoolu, mis teda ärritas.
Enne kallistust tuleks jälgida koera kehakeele märke, kas koera jaoks on kallistus meeldiv või pigem soovib ta hoida distantsi. Koer tunneb end sellises olukorras sageli üsna abituna ja ebamugavalt, mida kallistaja ei soovi.
Pinges suupiirkond, lidus kõrvad ning ärapööratud murelikud silmad on märgid ebamugavustundest koeral.
Lõdvestunud keha
Pole midagi meeldivamat kui olla koos rõõmsa koeraga. Koera keha on nõtke ning lõdvestunud, suu on kergelt avatud, keel ripub küljele ja kõik koera signaalid annavad edasi rõõmu, enesekindlust ning soovi mänguks ja tähelepanuks.
- Suu kergelt avatud, keel lõdvestunud;
- Hetkeline tardumine keset mängu;
- Mänguline “kummardus” – koer kutsub mängima ning annab märku, et kõik tema edasised liigutused on mängulised;
- Külili, selili keerama – näitab usaldust ning koer naudib sotsiaalset kontakti;
- Lõdvestunud näoilme;
- Hoogne saba liputamine, kas küljelt küljele või ringikujuliselt. Sellega kaasneb sagedasti ka koera tagakeha liikumine küljelt küljele.
Triin Vasli
