Pärakupaunad on kahel pool pärakuava naha all paiknevad näärmekotikesed, mille juhad avanevad täpselt päraku limaskesta piirile. Nende sisuks on meie jaoks halvalõhnaline nõre, mille lõhn on igale koerale iseloomulik. Selle lõhnaga kirjutavad koerad üksteisele sõnumeid. Pärakupaunu tühjendatakse roojamise ajal. Ka võivad näärmed vallanduda koera järsu ehmatuse korral. Normaalselt peaks koer ise oma pärakupaunu tühjendama, kuid mõnedel juhtudel koguneb nõre pauna, ei välju sealt, muutub paksuks ja helbeliseks ning võib juhad ummistada. Pauna pidama jäänud nõre on ärritav.
Koer võib üritada sellest vabaneda näiteks tagumiku peal sõitmisega pärast kakamist või ka muul ajal. Kui nõrepeetus on püsiv, võib pärakupaunadesse tekkida põletik. Sel juhul on kas ühel või mõlemal pool päraku ava näha tulipunased kuumad ja valulikud munakesed. Koer võib üritada neid ka närida. Hooletusse jäetud põletikulised paunad võivad ka haavanduda. Pärakupaunade probleem on ühtpidi ülediagnoositud, teistpidi pööratakse sellele jälle sageli mitte piisavat tähelepanu. Igal normaalsel koeral on paunades peaaegu alati vähesel määral nõret. Kuid normaalselt on see hele- kuni tumepruun ja vedel, see ei sisalda helbeid ega ole pasta konsistentsiga ning väljub paunadest kergelt ja tõrgeteta. Sellisel juhul ei ole tegemist haigusliku probleemiga.
Samas võib krooniline pärakupaunade põletik olla alguseks teistele organismis tekkivatele põletikele. Väga tihti on taastekkiv hambakivi ja pärakupaunade põletik omavahel seoses, hoolimata sellest, et probleemid asuvad täpselt teine teises koera otsas. Raviks tühjendab arst paunad ning kui nende seinad on põletikus, manustab paunadesse ravimit ning määrab vajadusel ka antibiootikumid. Kõige parem viis uue ummistuse tekkeks hoidumisest on paunade regulaarne tühjendamine. Teie loomaarst võib teile näidata, kuidas seda teha, kuid kui te pole eneses täiesti kindlad, siis laske seda parem teha professionaalil. Kui põletik aga kipub visalt taastekkima, on võimalik lasta paunad kirurgiliselt eemaldada.
