Purustame levinud müüdid: 14 müüti koerte käitumise kohta

6. jaan., 2017

Purustame levinud müüdid: 14 müüti koerte käitumise kohtaVana koer uusi trikke ei õpi

Vale.

Vana koer mitte ainult ei õpi uusi trikke, vaid need laabuvad treeninguid tehes suurepäraselt. “Minu nüüdseks lahkunud pomeranian Mister Teddy, kes meie perre tulles oli hinnanguliselt 10-13 aastat vana, oli superstaar koolitusvideos, mis filmiti kaks nädalat enne ta surma,” räägib Vetstreet.comi tunnustatud koeratreener Mikkel Becker. Samamoodi saab harjutada vanemaid koeri toas puhtust pidama, isegi kui neile seda kutsikaeas õpetatud pole. Niikaua, kui koer on vaimselt ja füüsiliselt võimeline õppima teatud viisil käitumist ja on sobivalt motiveeritud, on teda täiesti võimalik koolitada.

Koer ei tohiks magada sinu voodis ja teda ei tohiks diivanile lubada, sest muidu peab ta end bossiks ja hakkab halvasti käituma

Vale.

Just nagu inimesed, tahavad ka koerad pikaliheitmiseks lihtsalt mugavat kohta. Veel parem, kui mugavus õnnestub kombineerida oma armastatud inimese kõrval või isegi ta süles lesimisega. Harvadel juhtudel valvavad koerad kiivalt oma magamis- ja puhkeala ning ilmutavad agressiivsust, kui inimesed nende pühapaikadele lähenevad. Seda tüüpi käitumise esinemise korral tasub loomade käitumisspetsialisti poole pöörduda.

Kui koer juhtub kogemata loigu tuppa tegema, tuleb ta ninapidi sinna sisse pista, et ta saaks aru, mida ta tegi

Vale.

Kui torgata koera nina loiku, ei näe ta tihtipeale mingit seost selle ja kogemata juhtunud õnnetuse vahel. Samuti ei õpeta see teda, et ta teinekord häda põrandale ei teeks. Selle asemel õpetab see koerale, et inimesed on ohtlikud ja ettearvamatud ning tõenäoliselt hakkab koer ohutuse mõttes häda tegemiseks teise tuppa hiilima ja nii on teda veelgi raskem puhtust pidama õpetada.

Koeri, kes inimesi nähes kössi tõmbuvad, on ilmselt varem väärkoheldud

Vale.

Koerte kössitõmbumisel on mitmeid põhjuseid ja mitte kõik pole seotud väärkohtlemisega. Tavaliselt pole koer kas korralikult sotsialiseeritud või on saanud talle kutsikaea peamisel sotsialiseerumise perioodil osaks negatiivsed kogemused. Kartliku koera puhul on oma roll ka geneetikal. Muudeks eemalepõiklemise põhjusteks võib olla kogemus, et inimesed üritavad koera kaelarihmast haarata või talle on näiteks kõrvade patsutamine ebamugav. Kahjuks lähenevad heatahtlikud võõrad sageli koerale ja kummarduvad alla, surudes arglikud koerad kössiasendisse. Parem viis on põlvili lasta, keha küljetsi looma poole pöörata ja anda koerale aega ise huvi äratamiseks. Seda meetodit rakendades on vähem tõenäoline, et koer kössi tõmbuks.

Varjupaigakoertel on liiga ränk minevikutaak. Lihtsam on võtta kutsikas ja alustada puhtalt lehelt

Vale.

Paljud varjupaigast pärit koerad on hästi käituvad kutsud, keda nende algsed omanikud väga mitmetel erinevatel põhjustel pidada ei saanud. Vanemad varjupaigakoerad sobivad ideaalselt inimestele, kes soovivad jätta vahele kutsikaea etapid koos närimise ja puhtusepidamise koolitamisega. Vestluste tulemusel saadetakse koerad varjupaigast just sellisesse peresse, mis kõige paremini sobib koera temperamendiga, aidates nii algusest peale ühtekuuluvustunnet luua.

Kõik koerad peaksid nautima teiste koerte seltsis olemist. Koerte jaoks on oluline teiste koertega koos väljas viibimine. Kui koerale teised koerad ei meeldi, on tal midagi viga

Vale.

Mitte kõik inimesed pole seltskondlikud liblikad ja sama lugu on koertega. Mõned koerad võivad eelistada üksindust ja vaid väikest, valitud gruppi inimesi. Koertel on omad eelistused ka teiste koerte suhtes. Aretus võib seltsivuse kujundamisel suurt rolli mängida: näiteks terjerid on tuntud oma riiuhimulisuse poolest, kui neid teiste koertega kokku lasta. Teistel juhtudel ei pruugi koerad oma liigikaaslaste seltkonda nautida, olgu see siis tingitud sotsialiseerumise puudumisest kutsikaeas või lihtsalt individuaalsest eelistusest. Kuigi paljudele koertele meeldib koerte jalutusplatsil käia, ei taha mitte kõik neist teiste koertega hullata ja nad eelistaksid pigem rahulikku jalutuskäiku omanike seltsis.

Kui koerad kähmlusse satuvad, peaksid laskma neil lihtsalt lõpuni võidelda

Vale (vähemalt osaliselt).

On tõsi, et kunagi ei tohi koertepurelemisele vahele astuda, sest kõige tõsisemaid hammustusi saadakse just siis, kui omanikud proovida võitlevaid koeri lahutada. Sellised taktikad, millega saab koerte kähmlust ilma sellesse füüsiliselt sekkumata, on olemas. Proovige kasutada vett, väga valju müra või isegi tähelepanu kõrvalejuhtimist, haarates näiteks maiustuste koti või suunates koeri häälkäskluse abil midagi muud tegema. Omanikud peaksid tegema kõik endast oleneva, et vältida tulevikus uusi kaklusi. Tihti ei suuda koerad ise omavahelisi probleeme lahendada ja võitlus ägeneb aja jooksul, eriti kui koerad elavad samas kodus. See nõuab juba täiendavat koolitust loomade käitumist tundva spetsialisti või treeneri juhendamisel.

Mu koer üritab näidata, et tema on boss, kui ta mu sõna ei kuula.

Vale.

Lihtne on omistada koertele selliseid inimese motiive nagu “arveid klaariks tegema” või “kiuslik olemine”, aga koertel pole nii keerukaid emotsioone nagu inimestel. Tihti on sellel, miks koer ei tee, mida palutud, hoopis realistlikum põhjus – ta kas ei saa käsust aru või tal pole õiget motivatsiooni, et tahta niimoodi käituda. Näiteks enamik koeri ei tule kutsumise peale kohale, kuna tasu pole seda väärt. Kui nad tulevad, pannakse nad tavaliselt kas rihma otsa või viiakse tuppa, kui nad meelsamini oleksid hoopis õues.

Mu koer teab, et tegi pahandust, kui tuppa loigu teeb. Ta süüdlaslik nägu ütleb kõik

Vale.

Koerad teevad näiliselt “süüdlasliku näo” mitte seepärast, et tunneksid tõelist süütunnet, vaid nad käituvad lihtsalt lepitavalt reaktsioonina nende omanike ähvardavale kehakeelele. Kas tahame seda või mitte, kuid on väga raske negatiivset kehakeelt mitte välja näidata, kui oleme oma lemmikloomade peale pahased. Teadlase Alexandra Horowitzi 2009. aasta uurimusest selgus, et nn koera “süüdlaslik ilme” tundub sellisena üksnes inimesetele ja pole põrmugi seotud sellega, kas koer ka tegelikult pahandust tegi. Uuringus leiti, et koerad, kes polnud maiustust nahka pistnud, kuid keda nende eksituses omanikud manitsesid, ilmutasid süüdlaslikumat kehakeelt kui need koerad, kes keelatud maiustuse tegelikult ära sõid. Süüdlaslik välimus on lihtsalt koera vastus tema omaniku käitumisele.

Koera halb käitumine on alati omaniku süü

Vale.

Enamik omanikke on heatahtlikud, kuid ei pruugi lihtsalt teada, kuidas oma koera korralikult õpetada. Omaniku süüdistamist koera probleemides on ehk telekas huvitav vaadata, aga koera halval käitumisel on palju põhjuseid, sealhulgas puudulik sotsialiseerumine või ennetav koolitus, või isegi koera geneetilised kalduvused. Loomaomanike jaoks on oluline suruda alla häbi- või süütunne ja hakata selle asemel professionaalsete ekspertide abiga ja positiivseid meetodeid kasutades oma lemmikut õiges suunas õpetama.

Koolitusel maiustuste kasutamine on altkäemaks ja koer ei korda hiljem õpitut käitumist, kui talle maiustust ei anta

Vale.

On tõsi, et koerad vajavad käitumise sooritamiseks motivatsiooni. Kuid see ei pea alati põhinema toidul. Koeri saab premeerida ka mitmel muul moel. Tasuge neile mängu, hellituste või õueminekuga. Võite kasutada ka loteriisüsteemi, nii et koer ei tea kunagi, millal preemiat antakse. Selline süsteem aitab neid motiveerituna hoida. Näiteks: lahtise rihmaga kõndimist võib õpetada alguses maiustuste abil, kuid kui käitumine selge, võib need ära jätta, nii et ainsaks tasuks muutub jalutamaminek ise.

Kingi puruks näriv või mööblit hävitav koer teeb seda omaniku karistamiseks

Vale.

Koerad närivad kingi, mööblit ja muid inimestele kuuluvaid asju mitte omanike karistamiseks, vaid sellepärast, et nii on hammastel mõnus, see leevendab igavust, vabastab energiat ning võib mõnel juhul viidata ärevusele omanikust lahkusoleku üle.

Koer saab olla tõeliselt õnnelik ainult siis, kui saab ilma jalutusrihmata ringi joosta

Vale.

Rihmad on tehtud koera ohutuse tagamiseks. Neid tuleks käsitleda kui vahendeid, mis ei lase su koeral auto ette joosta või läheneda võõrastele koertele või inimestele, samuti ei lase need minema joosta. Ehkki regulaarne jalutusrihmata mängimine või jalutamine ohutus keskkonnas on oluline koera heaolu jaoks, õpivad koerad olema täiesti rahul, kõndides avalikes kohtades oma omaniku kõrval rihma otsas.

Koerad oskavad suurepäraselt inimeste üle otsustada, nii et kui keegi koerale ei meeldi, on sel inimesel kindlasti midagi viga

Vale.

Enamikul juhtudel, koerad mõnele isikule agressiivselt või kartlikult reageerivad, ei tee seda mingist negatiivsest moraalsest hinnangust lähtudes, vaid reageerivad enesekaitseks. Samas tuleb tunnistada, et on olnud palju olukordi, kus lemmikloomad on kasutanud ilmselt oma kuuendat meelt, tabamaks inimesele märkamatuks jäänud vihjeid ja sel moel oma inimese elu päästnud. Kuid enamik koeri, keda mina oma praktikas näen, on mõnede isikutega ebasõbralikud, kuna reageerivad hirmust teatud füüsilise omaduse, liigutuse või füüsilise läheduse tõttu.

Allikas: Purustame levinud müüdid: 14 müüti koerte käitumise kohta – Lemmikloom

 

  • Viimati lisatud albumid
  • Viimati lisatud artiklid
    Koerte tort “Kennu”
    Vaja läheb: 1.5 kg öko-lamba(hakk)liha 0.5 kg öko-veise(hakk)liha 0.5 kg öko-kanamaksa 3 suuremat talumuna Võta suurem ...
    Agressiivsed herilased ründavad koeri!
    Oivaliselt lõhnav ja värvikirev südasuvi oma lillerohkusega meelitab õue meid ja meie lemmikuid. Koos aasal joostes, ...
    Värskendavad vahepealad: veterinaarid soovitavad maiuspalasid, mida koerale palaval suvepäeval pakkuda
    Ootamatult kätte jõudnud suve puhul tasub lemmiklooma menüüsse lisada värsket. Toome välja 10 veterinaaride poolt heaks ...
  • Saagem sõpradeks
  • Meie toetajad




























  • Meie toetame
  • Meie liikmelisus
  • Chihuahua Sõprade Liit | Registrikood: 80343122 | Telefon: (+372) 503 7388 | E-post: info@chihu.ee | a/a: 221056303035 Swedbank