Tuntud Eesti koeratreener annab nõu, kuidas koeraga jalutades ennetada ohtlikke olukordi

18. juuni, 2016

Tuntud Eesti koeratreener annab nõu, kuidas koeraga jalutades ennetada ohtlikke olukordiKati Ernits, kes on teraapia-ja lugemiskoerajuht, Eesti Kennelliidu atesteeritud koerte koolitaja ja International Dog Trainer`s School sertifitseeritud koerte käitumisnõustaja annab nõu, kuidas oma lemmikuga tänaval turvaliselt jalutada, et jalutuskäik oleks meeldiv kõigile.

Miks on liikumine koera jaoks oluline?

Liikumine pakub koerale võimalust vabaneda üleliigsest füüsilisest energiast. Kui koer ei saa piisavalt liikuda, siis tema kehasse koguneb pinge. Selle tulemusena võib koer hakata käituma viisil, mis omanikele tavaliselt ei meeldi. Näiteks kaevama aias, haukuma, lõhkuma elamist jms. Sellise käitumise põhjuseks on üleliigne energia, mis peab looma kehast välja saama. Kui koeral ei ole mõistlikumat alternatiivi, siis ta kasutab seda, mis hetkel võimalik on. Seega, liikumine on üks väga oluline meede probleemkäitumise ennetamiseks.

Kui palju peaks koeraga liikuma?

Koeraga tuleb jalutada nii pikalt, et tagasi tulles oleks ta mõõdukalt väsinud. Kui koer tahab jalutuskäigult tulles veel aias aktiivselt mängida, siis ilmselgelt ei olnud jalutuskäik piisavalt pikk. Koerad on erinevad, seetõttu ei saa ka öelda, et kõikidele koertele sobiks alati liikumiseks sama distants. Lisaks distantsile mõjutab jalutuskäigu pikkust veel maastiku tüüp ja temperatuur. Küll aga võib öelda, et keskmise aktiivsusega, füüsiliselt tervele koerale miinimum võiks olla 5 km ja ca 1 tund päevas. Koerad tahavad vahel ka käia uusi kohti avastamas. Seetõttu on oluline aeg-ajalt teha väljasõite ka mujale kui ainult tavapärastele radadele.

Millised oleks hädavajalikud asjad aktiivsele jalutuskäigule kaasa võtmiseks?

Tasub investeerida korralikku varustusse. See muudab koeraga jalutamise oluliselt mugavamaks ja meeldivamaks. Kindlasti peab olema korralik pikk jalutusrihm. Liiga lühikese jalutusrihmaga ei lõpeta paljud koerad tirimist ja meeldivast liikumisest ei tule midagi välja. Põhjus seisneb selles, et koerte liikumiskiirus on enamasti kiirem kui inimesel. Samuti tahavad koerad nuusutada. Nuusutamine on neile väga oluline, sest nina kaudu saavad nemad keskkonnast infot. Pika jalutusrihmaga on lihtsam lasta koeral liikuda omas tempos ja suunas.

Kuuma ilmaga tuleb ka mõelda, kuidas on tagatud koera veevajadus. Tänapäeval on olemas kerged matkakausid, mille saab kokku voltida ja lihtsasti kaasa võtta.

Lisaks eelnevale võiks alati olla kaasas ka maiused, millega koera sobiva käitumise puhul premeerida. Koer ei õpi ainult koertekoolis, vaid igal pool ja igal ajahetkel. Tasub endale soetada mugav maiusekott, mis käib vööga ümber inimese keha. Nii ei määri maiused inimese rõivaid ning need saab alati vajalikul hetkel kiiresti kätte. Koera premeerimine õige käitumise eest on oluline, sest tänapäeval elavad meie koerad enamasti linnakeskkonnas. Linnamelu on koertele tihti raske taluda ja ärritab neid. Mistõttu tuleb koera selles keskkonnas õpetada toime tulema. Koera, kui looma jaoks on loomulik keskkond loodus.

Mis on koera jaoks ärriti?

Ärriti või häirija on midagi sellist, mis looma ärritab ehk teisisõnu tekitab kehasse ärevusseisundi. Loom ei tunne kindlus-ja/või rahutunnet. See, mis asi on konkreetse koera jaoks ärritiks, on individuaalne. Ärritiks võivad olla nii erinevad objektid, helid kui ka lõhnad. Näiteks kõik kiirelt liikuvad objektid muudavad paljud koerad ärevaks: jalgrattad, rulluisutajad, autod, samuti intensiivsed helid ja lõhnad. Ka olukord, kus koer on ümbritsetud suurest hulgast võõrastest inimestest, kes tahavad koeraga lähedalt suhelda, võib koera jaoks olla väga ärritav. Lisaks eelnevale võivad väga tugevaks ärritiks olla ka teised koerad.

Kuidas peaks oma koeraga käituma, kui võõras koer tänaval vastu tuleb?

Kõige kasulikum on mööduda võimalikult kaugelt. Seisma ei maksa jääda. Kui koer on ärev, siis seisma jäämine muudab ta veel ärevamaks, sest neil on paigal seistes suurem võimalus keskenduda teisele koerale. Tuleks lihtsalt rahulikult minna oma teed.

Kui palju on vaja koertel omavahel suhelda lasta ja mis olukorras seda parim teha oleks?

Koer peaks saama suhelda liigikaaslastega selleks, et õppida liigiomast käitumist. Eriti tähtis on see kutsikatele vanuses 0-12 nädalat. Kui selles vahemikus kutsikas oma liigikaaslastega üldse kokku ei puutu, siis ta ei arene tavapärase liigiomase käitumisega isendiks. Teiste koertega suhtlemisel ehk sotisaliseerumisel on aga üks tähtis faktor. Oluline ei ole kvantiteet, vaid kvaliteet. Kohe kindlasti ei pea koer lähedalt suhtlema (mängima) kõikide koertega, kellega ta oma elus kokku puutub. Tegelikult on tänaseks ka uuringutega leitud, et koertel on väga selgelt kindlad eelistused, kellega nad tahavad sõbrad olla ning kellega nad mingil juhul ei taha lähedalt kokku puutuda.

Koeral võiks olla mõned sõbrad, kellega aeg-ajalt kokku saada ja mängida. Koeraomaniku vastutus on tundma õppida koerte kehakeelt selleks, et aru saada, kas suhtlus on meeldiv mõlemale poolele. Väga tihti arvatakse, et piir läheb siis, kui üks koer teist ründab. Tegelikult on ammu enne rünnakut juba näha, et loom ei soovi selles olukorras olla. Sageli hakkab üks osapool püüdma ära minna või jookseb inimese selja taha tuge otsima. Koertekoolis käinud koerad, kellele on õpetatud inimesele silma vaatamist, võivad hakata otsima inimesega silmkontakti. Läbi selle tegevuse küsib koer tegelikult abi. Kui nii juhtub, siis tuleks antud suhtlus lõpetada, sest ühel osapoolel ei ole enam tore. Midagi ei ole teha, me ei saa sundida teist armastama. See kas on või seda pole. Teie koer valib ise omale sõbrad.

Koertega, kellega koer ei soovi olla lähedalt seotud, võib käia näiteks koos jalutamas nii, et kõik koerad on rihma otsas ning mingit kehakontakti üldse ei olegi. Nii on ka riskid väiksemad. Selliselt liikudes õpib koer liigikaaslase kohta palju. Ta näeb, kuidas teine liigub, millist lõhna ta nuusutab, kuidas ta oma saba kasutab jms.

Kuidas võõraid koeri omavahel tutvustada?

Kõige turvalisem on minna koos jalutama keskkonda, kus on võimalikult vähe ärriteid ja muud melu. Looduslikud rajad on kõige kasulikumad. Niiviisi saab koer teisega koos olla loomulikus keskkonnas ja tegevuses. Kui nad suudavad jalutades kenasti käituda, siis võib mingil hetkel pakkuda neile võimaluse turvalises keskkonnas lähedamalt tuttavaks saada. Seda aga, kas nad üksteisele meeldima hakkavad ja sõbraks saavad, me ei tea kunagi ette. Kõige tähtsam ongi see, et omanikud oleksid avatud meelega. Ei tasuks võtta omale eelhoiakut, et leidsime oma koerale sõbra. Me ei tea seda enne, kui me seda kogeme.

Milline oleks parim viis lahendada koerte vahelist konfliktisituatsiooni?

Kui kaks koera lähevad tülli, siis peavad nende omanikud koertele selgeks tegema, et nemad ei tohi omavahel suhteid klaarida. Kui me laseme koertel ise suhteid klaarida, siis tavaliselt see kipub süvenema ning koer võib hakata järjest rohkem teistega tüli otsima ja kaklema. Kui koeral on tung teistega pidevalt kakelda, siis selle probleemiga tuleb tegeleda laiemalt. Seda ei saa muuta tegeledes ainult konkreetselt konfliksituatsiooniga. Loeb kogu koera kuulekus ja suhe tema omanikuga. Kui koer ei taha inimesele kuuletuda juba lihtsamates olukordades, siis näiteks võitluses ressursside pärast teise koeraga ei tee ta seda kohe kindlasti.

Kuidas minna turvaliselt mööda aias haukuvast koerast?

Esimene asi on veenduda, kas olukord on turvaline ehk kas on kindel, et teine koer üle aia ei saa. Kui see on kindel, siis kõige kasulikum on mööduda nii kaugelt kui võimalik, mitte vaadata aia ja antud koera poole, vaid keskenduda liikumisele. Liikumine peab olema rahulik ja loomulik. Oma koer tasub jalutusrihmaga võtta oma keha lähedale, et oleks välistatud tema jooksmine antud aia juurde.

Mõned nõuanded turvaliseks jalutuskäiguks:

  • Kõige olulisem on korralik varustus, mille abil on mugav ja turvaline koera juhtida ning õpetada. See annab kindlustunde ka koera omanikule, sest vajadusel on tal olemas kõik vahendid.
  • Koer ei pea iga vastutuleva koera või võõra inimesega lähedalt suhtlema. Väga tihti nad tegelikult seda ei soovi. Juhul, kui koer isegi soovib minna, siis kasulik on seda siiski piirata. Vastasel korral koer õpib, et iga lähedal oleva koeraga võib minna suhtlema ning muutub seeläbi teiste koerte läheduses kontrollimatuks.
  • Oma koera ei tohiks kunagi lasta võõra inimese või võõra koera juurde ilma, et võõralt oleks enne nõusolek saadud. See on ka üldine viisakusreegel, sest me ei saa eeldada, et võõras kindlasti soovib minu koeraga suhelda. Meie koerad on armsad meie jaoks, aga nad ei pruugi olla sama armsad teiste jaoks. Sellega tuleb arvestada.


Toimetas: Triin Vasli

Allikas: Tuntud Eesti koeratreener annab nõu, kuidas koeraga jalutades ennetada ohtlikke olukordi – Lemmikloom

  • Viimati lisatud albumid
  • Viimati lisatud artiklid
    Kadumaläinud ja taasleitud sülekoer Moosi
    Siin on positiivse lõpuga lugu jooksu saanud väikesest koerast Moosist. Seda lugedes võib kindel olla, et ...
    Koerte sügelistõbi ehk rebaste kärntõbi
    Koerte sügelistõbi ehk maakeeli rebaste kärntõbi on nakkuslik nahahaigus, mida põhjustab naha parasiitlest Sarcoptes canis. Tegu ...
    Koerte jõulutort “Lihakas Lumememm”
    Sul läheb vaja: 3 pakki veisehakkliha 3 porgandit 2 muna 2 pakki riisi 150g maksapasteeti Kaunistusnööpideks ...
  • Saagem sõpradeks
  • Meie toetajad



























  • Meie toetame
  • Meie liikmelisus
  • Chihuahua Sõprade Liit | Registrikood: 80343122 | Telefon: (+372) 503 7388 | E-post: info@chihu.ee | a/a: 221056303035 Swedbank