Koera ei saa üksi koju jätta, ta lőhub, närib, haugub vői teeb koguni hädad tuppa? Tegemist vőib olla üksindusahistusega, nimetatakse ka üksindusärevuseks (inglise keeles separation anxiety). Ja see on haigus! See on nii koeraomanikule kui ka koerale tősine probleem.
Kőigepealt tuleks maha istuda ja analüüsida enda ja oma koera käitumist
- Millal üksindusahistus hakkas?
- Kas ma őpetasin koera kutsikana üksi olema?
- Kas ta koges üksi olles midagi ebameeldivat?
- Kas koera vanematel esineb üksindusahistust?
- Kuidas ma ise käitun, kas käitun nagu karjajuht?
- Kas koeral on igav, olen ma teda aktiviseerinud piisavalt, kas ma tegelen oma koeraga?
IGA PROBLEEMKÄITUMISE LAHENDAMINE ALGAB PEREMEHEST ENDAST, KAS MA OSKAN ENDA KÄITUMIST ANALÜÜSIDA? Missugune on minu ja koera vaheline suhe? Missuguseid signaale ma talle oma kehakeelega saadan?
Kui tegemist on noore koeraga, vőib ta sinu äraolekul pahandusi teha pelgalt ulakusest, see ei pruugi veel tähendada, et koer kannatab üksindusahistuse all.
Kőigepealt peaksime mőistma, et koer on karja liige, sotsiaalne olend. Iga koera stressitaluvus on individuaalne, tihti esineb üksindusahistust kas kutsikatel, noortel koertel vői siis vanadel koertel. Iga omanik peaks oskama aru saada, kui tema koeral tekib stress. Kas kodust lahkuma hakates läheb koer stressi? Kas ta käib su järel, niutsub, hingeldab jne?
Enamasti on üksindusahistus tingitud aju hormonaalsetest häiretest. Aju ei tooda piisavalt serotoniini ja see väljendub käitumishäiretena. Üldiselt on üksindusahistuse all kannatavad koerad ka väga kiindunud oma peremehesse. Üksindusahistust on vőimalik välja ravida, kuid see nőuab aega ja vaeva. Aga tulemus on ju seda väärt!
Järgnevalt juhend, kuidas käituda, kui koer kannatab üksindusahistuse all:
- Jäta koer enda äraoleku ajaks ühte ruumi, pane sinna tema jaoks mänguasju, närimiskonte.
- Vőta sealt ruumist nii palju kui vőimalik ära kőik, mis ahvatleks koera närima.
- Mitte kunagi ära karista koera juba tehtud pahanduste eest! Koju tulles tee nägu, et sa ei näe, mida ta teinud on, koristada tuleb nii, et koer seda pealt ei näe.
- Koju tulles ja enne äraminekut (20-30 min) käitu koera suhtes täiesti ükskőikselt, ära vaata ta poolegi, ole täiesti rahulik, ära tee märkamagi, kui koer on ärevil. Tervita teda alles siis, kui ta on TÄIELIKULT rahunenud.
- Vőta selgust, mis aja jooksul koer hakkab “pahandusi” tegema (tavaliselt esimese poole tunni jooksul), siis tead harjutama hakates, kui kaua koer suudab üksi olla.
- Harjuta mitmeid kordi päevas äraminekut – pane välisriided selga, kingad jalga, vőta vőtmed kätte ja astu välisuksest välja. Oota paar sekundit ja tule kohe tagasi. Harjuta seda nii kaua, kuni su koer su ära minekule enam ei reageeri. Hakka järk järgult seda aega pikendama, maksimaalselt minuti kaupa!
- Kui kuuled, et koer sees lőhub ja haugub, oota kuni ta hetkeksi rahuneb ja astu alles siis sisse. Koer ei tohiks hakata arvama, et tema käitumine meelitab sind kohale, sellisel juhul ei loe, kui sa sisse tulles ka raevunud oled, koera jaoks on őnnestumine see, et sa tulid.
- Enne kodust lahkumist ära tee koeraga pikki jalutuskäike, sa ei pruugi teda sellega väsitada, vaid hoopis ärevamaks teha. Tähtis pole koera mitte füüsiliselt vaid vaimselt väsitada – aktiviseeri teda, anna talle ajutööd, see väsitab koera tunduvalt rohkem.
- Arvesta sellega, et teise koera seltsiks vőtmine ei paranda üksindusahistust, tőenäoliselt saad siis varsti 2 käitumishäiretega koera.
- Soovitav on koera umbes 1 tund enne äraminekut toita.
