Eestimaa Loomakaitse Liidu poole on juriidilise abi saamiseks pöördunud mitmeid inimesi, keda on rünnanud koer või on sattunud ohvriks selle isiku loom (nt kass või koer). Seetõttu pidas ELL vajalikuks koostada käesoleva abimaterjali, et olukorra ilmnemisel oleks inimestel informatsioon selle kohta, kuidas vastavas olukorras oleks eelkõige juriidilisest aspektist kõige korrektsem käituda. Õiguskaitsevahendeid on mitmeid. Loomapidaja vastutus saab olla tsiviilõiguslik ning karistusõiguslik (väärteovastutus, kriminaalvastutus). Allolevas on toodud loomapidaja vastutuse alused ja käitumisjuhised.
Väärteovastutus
Esmalt peaks iga loomapidaja tutvuma oma elukoha vallas või linnas kehtiva kasside ja koerte pidamise eeskirjadega. Nimelt on enamasti kohalike omavalitsuste kehtestatud kasside ja koerte pidamise eeskirjades reeglina nõue, et omanik/loomapidaja peab tagama järelevalve oma looma üle, et loomad omatahtsi hulkuma ei pääseks ega ohustaks teisi loomi ja/või tuleb välistada looma ärajooksmise ning teistele inimestele ja loomadele kallaletungimise võimalus. Koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest saab rikkujat (loomapidajat) karistada juhul, kui rikkumine põhjustas ettevaatamatusest varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse. Karistuse saab määrata kuni 200 trahviühiku suuruses (so kuni summas 800 eurot; vastutus väärteokorras). Seega, kui võõras koer ründab sind või sinu looma avalikus kohas või sinu oma territooriumil, saab selle koera omanikku võtta vastutusele väärteokorras kohaliku omavalitsuse kehtestatud kasside ja koerte pidamise eeskirja alusel ning eeldusel, et rikkumisega kaasnes kahju tekkimine või tervisekahjustus inimesele. Küll aga tuleb rünnaku ohvril võtta koheselt ühendust omavalitsuse vastava ametniku või politseiga ning esitada avaldus. Et tagada rikkuja vastutusele võtmine, tuleb avalduses märkida kõik olulised asjaolud ja informatsioon: sündmuse toimumise koht ja aeg ning võimalikult täpne kirjeldus, asjaosaliste nimed ja muud teadaolevad kontaktandmed (võimalusel ka sind või sinu looma rünnanud koera omaniku andmed), sündmuse täpne kirjeldus ning tunnistajate olemasolul ka tunnistajate andmed. Kindlasti tuleb tekitatud vigastuste (nii inimesele kui loomale) osas pöörduda arsti poole nii õigeaegse ravi kui arstitõendi saamiseks. Arstitõend on abiks ka edaspidi, kui tekib vajadus kahjude väljanõudmiseks.
Kasside ja koerte pidamise eeskirja tuleb küsida kohalikust omavalitsusest (võib leida ka konkreetse omavalitsuse kodulehelt) või otsida õigusaktide avalikust andmebaasist www.riigiteataja.ee.
Tsiviilõiguslik vastutus
Teise õiguskaitsevahendina on ohvril kahju tekkimise korral võimalus esitada võlaõiguslik nõue kahju tekitanud isiku vastu (agressiivse koera omanik). Reeglina kuuluvad hüvitatava kahju alla sellistes olukordades ravikulud, lõhkised riided, looma hukkumise korral looma varaline väärtus, samuti moraalne kahju – nt tekitatud hingelised piinad. Võlaõigusseaduse § 1056 kohaselt vastutab suurema ohu allika valdaja või valitseja suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest sõltumata oma süüst. Võlaõigusseaduse § 1060 kohaselt loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest (seda ka nt juhul kui looma ründab teist inimest või looma, siis tuleb rünnanud looma omanikul korvata ründega tekitatud kahju). Loomapidaja vastutus võlaõigusseaduses on reguleerutud nn riskivastutusena. Teisisõnu kohustub looma omanik, järelevaataja (looma eest vastutav isik) hüvitama looma poolt tekitatud kahju hoolimata sellest, kas tema tegevusele üldse midagi ette heita saab. Tegemist on süüst sõltumatu vastutusega, mis kaasneb tavapärasest ohtlikuma tegevusega. Seaduse kohaselt loetakse loomapidamist seega tavapärasest ohtlikumaks tegevuseks, kuivõrd loomad võivad olla kontrollimatud ja ettearvamatud. Esialgu tuleks pöörduda kahju nõudega otse looma eest vastutava isiku poole ning nõude rahuldamisest keeldumisel kohtu poole. Kohtu poole pöördumisel soovitame kasutada juristi abi (et asi ei jääks menetlemata õigusteadmiste puudumise tõttu). Nõude korrektsel vormistamisel saavad abistada liidu juristid. Ka siinkohal on väga oluline üles märkida sündmuse toimumise koht ja aeg ning võimalikult täpne kirjeldus, asjaosaliste nimed ja muud teadaolevad kontaktandmed (võimalusel ka sind või sinu looma rünnanud koera omaniku andmed), sündmuse täpne kirjeldus ning tunnistajate olemasolul ka tunnistajate andmed. Kindlasti tuleb tekitatud vigastuste (nii inimesele kui loomale) osas pöörduda arsti poole nii õigeaegse ravi kui arstitõendi saamiseks. Ravikulude jm kaasnevate kulude tõendamiseks tuleb alles hoida ja kokku koguda kõik arved ja tšekid.
Kriminaalvastutus
Vastavate asjaolude esinemisel on võimalik sinu või sinu looma rünnanud koera omanikku võtta vastutusele ka kriminaalkorras. Nimelt, kohaldatakse loomadele asjade kohta kehtivaid sätteid. Karistusseadustiku (KarS) § 203 käsitleb võõra asja rikkumist ja hävitamist. Võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju, saab karistada vastutavat isikut kriminaalkorras – rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. See eeldab, et tekitatud on oluline kahju ning täidetud on kõik kriminaalvastutuse aluseks olevad eeldused – tegu vastab süüteokoosseisu kirjeldusele, tuvastatakse tahtlus (sh kaudne tahtlus – isik pidi pidama võimalikuks või vähemalt möönma, et saabub süüteokoosseisule vastav tagajärg) ning teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad,. KarS § 205 käsitleb võõra asja rikkumist ja hävitamist ettevaatamatusest ning sellisel juhul on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus, kui tekitatud kahju oli suur. Seejuures oluline on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt ning suur on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt (kuupalga alammäär 2012. aastal on 290 eurot). Lisaks saab vastavate aluste esinemise korral agressiivse looma omanikku vastutusele võtta kriminaalkorras ka inimesele raske terviskahju tekitamise eest või raske terviskahju tekitamise eest ettevaatamatusest.
Kokkuvõte
Seega, nii karistusõiguslik kui tsiviilõiguslik baas ohvri kaitseks on olemas. Vastutajaks on alati agressiivse looma omanik või muu vastutav isik ning vastutus kaasneb ka tegevusetuse korral. Seetõttu peab looma eest vastutav isik arvestama, et ükskõik kui hoolas ta ka ei oleks ja kui rangeid ohutusmeetmeid ka ei rakendaks, vastutab ta tsiviilõiguslikult siiski alati oma hoolealuse tegude eest (sõltumata oma teo õigusvastasusest või süüst). Kannatanu peab kahju hüvitise saamiseks ära tõendama kahju tekkimise ja kahju suuruse. Oluline on aga seejuures kõikide asjaolude täpne kirjeldus, vajalike tõendite kogumine (nt arstitõend, arved, tšekid, jm kuludokumendid) ja säilitamine ning asjaosaliste isikute ja kõikide tunnistajate andmete ülesmärkimine ning aktiivne tegevus oma õiguste kaitseks. Looma eest vastutava isiku süüteokorras karistamise (väärtegu, kuritegu) eelduseks on avalduse esitamine politseile.
ELL lisab, et juhul, kui rünnaku ohvriks langes loom, kes oli avalikus kohas lõastamata, siis võib kaasneda ka selle loomapidaja väärteovastutus kasside ja koerte pidamise eeskirja rikkumise eest ehk karistada võivad saada nii agressiivse koera omanik kui ohvriks langenud looma omanik. Seega on oluline tagada, et avalikus kohas oleks loom alati rihma otsas ning looma eest vastutav isik peab olema suuteline säilitama kontrolli looma käitumise üle. ELL rõhutab, et nn mõlema loomapidaja vastutus ei välista aga kahjunõude esitamise õigust agressiivse koera omaniku vastu (loomapidaja vastutab sõltumata süüst) ega tema kriminaalvastutust vastavate tunnuste ilmnemisel.
Täiendavate küsimuste korral soovitame lisainfo saamiseks pöörduda Eestimaa Loomakaitse Liidu juristide poole e-posti aadressil info@loomakaitse.eu või Eestimaa Loomakaitse Liidu kodulehe kaudu – http://loomakaitse.eu/jurist-aitab/
