Rotimürki oskavad loomaomanikud karta, aga teograanulites sisalduv metaldehüüd on lemmikule sama ohtlik.
Aeg-ajalt levivad kuulujutud, et keegi kuri mürgitab kusagil koeri. Et mingis piirkonnas olla juba paar looma ootamatult looja karja läinud. Kuulujuttudeks need enamasti ka jäävad, sest ilma lahangu ja laboratoorse kinnituseta võib väita mida iganes. Mingit konkreetset mürki peale rotimürgi ei osata kahtlustada.
Mürk mõjub väga kiiresti
Bostoni terjer Lissa oli võidukas. Tal õnnestus jooksu pealt haarata hiiglasliku tiibeti mastifi hambust mingisugune pakk ja kihutada sellega aia teise nurka. Mis selles pakis peidus oli, polnudki nii tähtis. Peamine oli võitjaks jääda. Tiibetlane võis küll olla suurem ja pääseda üle takistuste kasvuhoonesse inventuuri tegema, aga tema, Lissa, oli ometi kavalam ja kiirem ning nüüd oli saak tema.
Pakend rebenes ja sinised graanulid pudenesid maha. Lissa ei jõudnud veel hakata kontrollima, millega tegu, kui tuli pererahvas ja rikkus kogu lõbu. Pakk võeti tema käest ära ja hoov pühiti puhtaks.
Veerand tunni pärast sai võidukast Lissast värisevate jalgadega koordinatsioonihäiretega koeravare. Sisse joodetud piima oksendas kohe välja ning oli selge, et arstile minekuga on kiire. Poole tunni pärast kliinikus ei võtnud Lissa enam jalgu alla. Õnneks meenus omanikule Lissa mäng kasvuhoonest leitud pakiga, milles oli tigude mürk. Kuigi tundus, et koer polnud sealt söönud, oli ometi võimalik, et mõned graanulid sattusid suhu ja ka alla neelati.
„Metaldehüüdimürgistus” kõlas diagnoos ja vastavalt sellele ka tegutseti. Kahjuks ei ole metaldehüüdile vastumürki, kuid õnneks oli Lissa söönud nii väikese koguse, et tema turgutamiseks piisas füsioloogilise lahuse veeni tilgutamisest ning krambivastastest ja magu katvatest ainetest. Paari päeva pärast tehtud vereproov näitas, et tegemist oli õnneliku õnnetusega.
Alati nii hästi ei lähe. Mõned aastad tagasi oli kaks traagilist juhtumit. 1,5-aastane newfoundlandi koer suri pärast teomürgi söömist nii kiiresti, et pererahvas, kes leidis koju saabudes krampides koera, ei jõudnud teda arstile viiagi. 50 grammis, mida koer sõi, oli umbes 3 g metaldehüüdi ehk kuivpiiritust.
Peenralt siniseid graanuleid sisse ahminud taksikoer viidi küll kiiresti maaülikooli kliinikusse, kus arstid tegid kõik võimaliku tema elu päästmiseks, kuid kahjuks tulemuseta. Koer suri kopsuturse tagajärjel.
Need on ainult mõned näited. Ilmselt võib olla hulga rohkem avastamata juhtumeid, kus koer sureb teadmata asjaoludel ning tigude mürki ei osata kahtlustadagi. Sageli tundub uskumatuna, miks peaks koer sellist ebameeldivat asja üldse proovima. Aga koerad on ju teadupärast uudishimulikud, pealegi on mürgi koostises jahu ja pärm, mis võivad nii mõnelegi hea isuga koerale ahvatlevana tunduda. Eespool nimetatud taksi peres oli teotõrjet ka eelmistel aastatel tehtud ja siis olid sinised graanulid koera täiesti ükskõikseks jätnud. Kas oli põhjuseks vanadus ja nõrgenenud haistmine või koera suurenenud isu, igal juhul millegipärast muutusid need äkki koera jaoks vägagi söödavaks.
Koer oleks nagu purjus
Teomürgi ohtlikkusest pole eriti räägitud. Rotimürki osatakse küll karta, aga teomürgis sisalduv metaldehüüd ehk kuivpiiritus on sama ohtlik. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) klassifikatsiooni kohaselt on tegemist II klassi mürgiga. Loomaliikidel on surmavaks doosiks 100–300 mg/kg. Seega 4,5-kilone koer võib saada mürgistuse teelusikatäiest segust, mille 1 kg sisaldab 60 g metaldehüüdi.
Mürgistuse tunnused on sarnased kõigil loomaliikidel. Domineerivad närvinähud, nagu lihaste värinad ja tõmblused, koordinatsioonihäired ning naha ülitundlikkus. „Koer oli nagu purjus,” ütles omanik, kelle saksa lambakoer teomürgistusest eluga pääses. Südame töö ja hingamine kiirenevad ning tekib palavik. Edasi on võimalikud silmatõmblused (nüstagm), kuklakangestus ja pidevad toonilised krambid. Esineb ka ilastamist, oksendamist ja kõhulahtisust.
Suure koguse allaneelamisel võib loom surra 4–24 tunni jooksul hingamispuudulikkuse tõttu või tekib hiljem (3–4 päeva pärast) maksapuudulikkus.
Oksendamise esilekutsumine ei ole üldjuhul vajalik, sest metaldehüüd on ise magu ärritav. Maoloputus sooja füsioloogilise lahusega on soovitav, kui seda suudetakse teha piisavalt kiiresti.
Edasine ravi on sümptomaatiline koos vedelikteraapiaga ning prognoos on hea, kui hüpertermia (palavik) ja krambid ei ole tõsised ja pika kestusega. Üldjuhul on vajalik pikaajaline agressiivne ravi. Hilisemad tüsistused võivad olla ajukahjustus, ajutine pimedaks jäämine ning kõhulahtisus.
[xyz-ihs snippet=”vahejoon”]
PROFÜLAKTIKA
Tigudest saab lahti ohutumalt
Tigudega võitlemiseks on ohutumaid mooduseid. Neid võib käsitsi korjata, moodustada püüniseid õlle või piimaga, kasvatada peenardes taimi, mida teod ei armasta (bergeenia, nõmm-liivatee, laugud, iirised, hortensia, mündid jne), või pidada muskusparte.
Kui otsustatakse mürgi kasuks, peab järgima kõiki ettevaatusabinõusid nii selle säilitamisel kui ka kasutamisel. Lastel ja loomadel ei tohi olla ligipääsu ruumidesse, kus mürki hoitakse, ning selle aeda puistamisel peab jälgima, et uudishimulikud tegelased ei läheks seda proovima. Ka selline koer, kes maast midagi suhu ei võta, võib saada mürgistuse, kui ta liigub peenardel ja lakub pärast oma käppi.
[xyz-ihs snippet=”vahejoon”]
MEELESPEA
Mida teha, kui on mürgistuse kahtlus?
Võta ühendust oma loomaarsti või mürgistuskeskusega. Sealt antav info, mis käib laste kohta, on sageli kohandatav ka väikeloomadele.
Kodune esmaabi mürgise aine allaneelamise puhul
1. Vii koer mürgi juurest eemale. Veendu, et keegi lastest või teine loom ei pääse selle juurde.
2. Kontrolli, kas loom hingab normaalselt.
3. Loputa suu ja puhasta loom mürgist. Takista tal end lakkuda.
4. Hinda mürgistusriski (kui palju ja mida, nimetus, hoiatused etiketil).
5. Tegutse edasi mürgistuskeskuse või loomaarsti juhiste järgi.
6. Söetablett on enamikul juhtudel tõhus ja turvaline. See takistab mürgi imendumist, seob enamiku ainetest ja viib läbi seedekulgla. Tablett tuleb anda ruttu, sest toime nõrgeneb 30 minutiga. Tõhus vaid suures koguses (1–2g/kg). See tähendab 10-kilosele koerale 40–50 tabletti. Mitte anda teadvusetule loomale või loomale, kes on neelanud petrooleumi, hapet või alust.
7. Oksenduse esilekutsumine ei ole enam esmaabivahend nr 1, kuna tekitab komplikatsioone. Kasutatakse, kui on tegemist väga tõsise, eluohtliku mürgistusega ja maoloputust ei saa teha ning süsi ei aita. Sel juhul tuleks anda suu kaudu 3%-list vesinikülihapendit 1–2 ml (maksimum 45 ml). Varem soovitati soola, kuid see ei ole hea, kuna võib tekkida soolamürgistus. Ei tohi kasutada söövitava aine puhul või kui patsient on teadvusetu, neelamisrefleksita või krampides.
8. Takista loomal enda vigastamist, kui on ta ülierutunud või krambis.
9. Esmaabi andmise järel vii arsti juurde.
10. Arsti juurde võta kaasa ka mürgiproov, pakend või okse.
Arstil on vaja teada
- Kes sõi?
- Mida sõi?
- Millal sõi?
- Kui palju?
- Kuidas ta end tunneb?
- Mida on esmaabiks ette võetud?
- Oluline on jõuda arsti juurde nii kiiresti, kui võimalik. Koer võib surra juba paar tundi pärast mürgi allaneelamist ja iga minut loeb.
Tiina Toomet,
MTÜ Teie Loomakliinikud
