Kas lemmikloomade ja kauni koduaia kooseksistents on võimalik? Kuidas tulla toime pissikahjustuste ja kraapimisega? Paadunud loomaarmastajana, kel vähemasti üks, aga tihti ka rohkem lemmikuid peres olete te samavõrra andunud hobiaednik ehk teie unistuseks on kaunis koduaed ümber maja. Paraku mõjub aga koera (ja ka kassi!) piss okaspuudele ülimalt laastavalt. Rääkimata kakajunnidest eesaiamurul (need saab küll üsna valutult vargsi varahommikul ära korjata) ja üles kraabitud istikutest, mille te äsja vaimustunult olete soetanud.
Kassi- ja koerapiss
Legendil nagu oleks kassipiss erinevalt koera omast okaspuudele ohutu, pole aednike sõnul alust – mõlemat ei talu enam-vähem ükski okaspuu. Ainult kuused miskipärast saavad vähem kannatada või siis lihtsalt loomad neile endile teadaolevatel põhjustel ei armasta nende peale pissida. Eriti õrnad ja tundlikud on näiteks okaspuude kääbusvormid.
Kui loom väikese okaspuutaime üleni ära kastab, sellest enam üldjuhul asja ei saa. Suurematel puudel jääb ülemine osa, kuhu loom sirtsutama ei ulatu, tavaliselt ellu. Aga selline taim, millel ellujäämisšansid on, peaks olema vähemalt meetrine. Okaspuu oksad, mille peale loom on lasknud, lähevad esmalt mustaks ja siis kuivavad ära ning asjatu on lootus, et selline musta värvi koht taastub. Sellised oksad tuleb lihtsalt välja lõigata. Suurematel ja vanematel elupuudel kasvab välja lõigatud auk heal juhul ajapikku täis, hästi suurtel puudel on sellised kevadised augud isegi juba suve lõpuks täis kasvanud.
Lehtpuud ja -põõsad on okaspuudest tunduvalt vastupidavamad. Kuigi põuaga kuivatab piss ka nende lehed ära. Puitunud okstele selline uriinirünnak siiski eriti ei mõju ja järgmisel kevadel peaks eelmisel aastal pissi tõttu lehed kaotanud põõsas taas kõbus olema.
Abi steriliseerimisest ja keemiast
Esmaabi saab täispissitud taimede puhul veest. Seda aga ainult siis, kui ruttu tegutsete. Kohe, kui näete, et keegi teie taimedele soristab, uhage puu või põõsas rohke veega üle. Kõige efektiivsem on surve all juga aiakastmisvoolikust.
Kui tahate kindla peale välja minna, on kõige radikaalsem variant teha karm valik: kas koduloomad või ilus aed, kus palju okaspuid. Kui aias koeri-kasse pole, ei tüki sinna ka võõrad loomad – pole vajadust vastastikku märke maha panna.
Pisut abi on ka lemmikloomade steriliseerimisest (emasloomad) ja kastreerimisest (isasloomad), sellised loomad ei kipu nii palju territooriumi märgistama. Isastel kassidel võtab kastreerimine alati uriinilt ära selle n-ö iseloomuliku kõutsilõhna.
Juhuslikult läbiastuvate koerte-kasside vastu aitab mingil määral ka spetsiaalne keemia, näiteks koerte-kasside peletusvahend. Vahendit tuleb esimese nädala jooksul kohtadesse, kuhu loomad kas juba varem on pissinud või mis neile eriti meeldida võiks, pritsida iga päev või vähemasti üle päeva. Edaspidi võib harvem pritsida, aga teha tuleb seda nii kaua, kuni loomadel halb harjumus kaob. Enne puu või põõsa täielikku ülepritsimist tasuks siiski väiksemas mahus proovida, kuidas taim kemikaali talub. Taimi võib pritsida ka näiteks sidruniveega (toimib hästi toas, kui kassid taimi närima kipuvad), see loomadele ka miskipärast ei meeldi, kuigi on ka erandeid: mõnele koerale sidrunilõhna just meeldib. Tõsi, suurema aia puhul läheb selline meetod üpris kalliks, sest sidruneid kulub ikka kilode kaupa.
Nähtamatu aed kaitseb
On veel üks variant, kuidas oma okaspuid lemmikute eest kaitsta: koerte liikumisvabadust piirav nn elektrikarjus ehk nähtamatu aed. Selle tööpõhimõte on lihtne. Lemmikloomale lubatud liikumisala eraldatakse juhtmega, mis tuleks maasse kaevata. Juhe peaks olema nii sügaval, et näiteks muruniitjaga seda kogemata üles ei künna. Maa sisse kaevatud juhe on ühendatud vooluvõrku, aga seal on vahel alaldi, nii et juhtmesse jõuab umbes 9-voldine vool. Juhe on ühendatud ka raadiosaatjaga, mis tekitab ümber juhtme väikese võimsusega madalasagedusliku raadiosignaali. Koer saab omale kaela rihma, mille küljes on tilluke patareitoitel vastuvõtja. Kui nüüd kuts traadile läheneb, tuleb tema vastuvõtjast hoiatav helisignaal, vibratsioonhoiatus või mõlemad koos. Juhul, kui koer seda ei kuula, järgneb väike elektrilöök e. korrektsiooniimpulss, mis on piisavalt tugev koera piirdest eemale peletamiseks.
Selline süsteem on koerale ohutu. Valida tuleb muidugi koera suurusele vastav aiasüsteem, sest väiksemale koerale mõeldud elektrihoiatus ei pruugi näiteks teie bernhardiinile mõjuda rohkem kui sääsehammustus. Küll võib aga suurele koerale mõeldud rihmast saadud elektrilöök väiksemat sorti sõbrale tõsiselt haiget teha.
Üldjuhul võimaldavad kõik müügil olevad aiad ohjes hoida mitut koera, tuleb hankida lihtsalt lisakaelarihm. Siiski ei piisa ainult nähtamatu aia ostmisest-paigaldamisest ja koerale raadiosaatja kaela riputamisest – koera tuleb treenida süsteemiga kohanema. Koeraaial on selleks tarbeks eestikeelne õpetus ja ka õppevideo kaasas. Üksi uue olukorraga tutvuma jäetud koer läheb suure tõenäosusega paanikasse ja võib piirdest üle hüpata.
Kui koer on uue olukorra omaks võtnud, polegi vaja tal rihma kogu aeg kaelas hoida. Koeral on tükk aega päris hästi meeles, mis juhtub, kui ta piirist üle püüab astuda. Aga päris nii ka ei saa, et harjutad koera välja ja siis kaevad juhtmed üles ja viskad rihma minema – et küll loom mäletab. Koerad kompavad aeg ajalt lubatu ja lubamatu piire, seda igas asjas. Nii et üsna tihti tuleb rihm ikka meenutuseks kaela tagasi panna.
5 võtet aia kaitsmiseks
Valige aeda okaspuude asemel lehtpuud- ja põõsad – need peavad pissimisele hulga paremini vastu. Ka on lehtpõõsad tavaliselt okaspuudest tubisti odavamad ja kahju välja läinud taime pärast ei ole nii suur.
Istutage okaspuude ümber võimalikult pikkade ja teravate okastega lehtpõõsaid, sobib näiteks Thunbergi kukerpuu, millel on kümneid eri kõrguse, värvi ja vormiga sorte. Vaevalt, et teie kõuts peale seda, kui kord õrna kohta pidi okka otsa sattunud, seda teist korda teha tahab.
Proovida võib ka lillepeenra või põõsaste ette, kus lemmiku arvates pissikoht, panna maasse “kasvama” kunstlillepõõsas või mõni kunstpuu. Sinna veel külge ka elupuuoksi, siis peaks pissipuu olema kõlbulik. Ilmselt tuleks seda pissipuud siis aeg-ajalt ka pesta…
Kui tingimata looma tahate, võtke emane. Emased koerad-kassid ajavad üldjuhul oma asja ära viisakalt kükitades ilma jalga tõstmata või saba väristamata. Kuigi on ette tulnud ka juhuseid, kus emane kass käitub stressiolukorras nagu kõuts ja saba alt taimedele pritsib.
Kasutage loomadele mõeldud nn nähtamatut aeda, mis on sisuliselt elektrikarjus. See tuleb aga taimest piisavalt kaugele panna – suur koer pissib laias kaares ja ka kõutsi juga ulatub üsna kaugele. Tavalistest plastist peenrapiiretest ei ole abi, sest need on hõredad ja pihustuvat ollust kinni ei pea.
Ille Grün-Ots
Ajakiri Lemmik
