Pärilikud silmahaigused võivad võtta koeralt alatiseks nägemise

26. juuni, 2012

Koerte pärilikke silmahaigusi ühendab see, et nende ravi puudub, on kallis või keeruline. Silmi peab kontrollima.

Koerte pärilike silmahaiguste uurimise ajalugu ulatub tagasi eelmise sajandi algusesse. Tolleaegsed jahimehed kurtsid, et nende gordoni setterid ei saa jahil enam hästi hakkama. Uurimise järel leiti, et koertel on probleeme hämaras nägemisega, ja aasta-paari pärast jäid haiged loomad sootuks pimedaks.

Loomi lähemalt uurides avastati, et probleem oli silma võrkkestas ja et sellele haigusele, mida toona hakati nimetama pigmentoosseks retiniidiks, ravi ei ole.

Eelmise sajandi 60. aastatel hakati koerte-kasside pärilikke silmahaigusi laiemalt uurima. Aastate jooksul on uuritavate tõugude hulk suurenenud. Viimasel aastakümnel on loomaarstidele ja -kasvatajatele abiks olnud ka geeniproovid.

Ravi on kallis

Pärilikke silmahaigusi uuritakse eelkõige tõukoerte ja -kasside puhul, sest neid kas ei saa üldse ravida või on see väga kallis. Teatud juhtudel on haigus väga valus ja ravi seetõttu keeruline. Kasvatajate vastutustundlik ennetustöö käsikäes loomaarstidega on juba vilja kandnud ja osa haiguste osatähtsust märgatavalt vähendanud.

Pärilike silmahaiguste hulka arvatakse ka silmalaugude probleemid, näiteks laugude sisse- või väljapoole keerdumine, kuid nende puhul on pärandumise mehhanism mõnevõrra keerulisem.

Pärilike või pärilikeks peetavate silmahaiguste nimekiri on üsna pikk. Kõige sagedamini esinevad haigused on progresseeruv võrkkesta atroofia, võrkkesta düsplaasia, hall kae, primaarne läätse luksatsioon ja glaukoom.

Võrkkesta atroofia

Progresseeruv võrkkesta atroofia ehk PRA on silmahaigus, mille puhul geenidefekt kahjustab silma fotoretseptoreid. Tänapäeval on selge, et hoolimata silmapõhja uurides leitavatest üsna sarnastest muutustest on tegemist eri haiguste rühmaga.

Ka haigust põhjustavaid geene on palju ja eri tõugudel põhjustavad haigust erinevad geenid.

Progresseeruv võrkkesta atroofia jaguneb kaheks: varajane ja hiline. Varase PRA puhul on võrkkesta kolvikesed või kepikesed kahjustunud juba koera sündides ja hiljemalt aastasena on loom pime.

Hilise PRA puhul võib looma omanik nägemisprobleeme, näiteks looma ebakindlat võõras kohas orienteerumist, märgata kuue-seitsmeaastasel koeral, loomaarst võib koera silmapõhja kontrollides leida võrkkesta muutused juba kolme–viie aasta vanuses.

Tänapäeval on kindlaks tehtud haigust põhjustav geen ligi viiekümnel koeratõul, seal hulgas ka segaverelistel koertel.

Sellele haigusele ravi ei ole ja loom jääb pöördumatult pimedaks.

Võrkkesta düsplaasia

Võrkkesta düsplaasia on kaasasündinud silmahaigus, mille puhul esinevad võrkkestas voldid või rosetid. Väheste muutuste korral see haigus loomade nägemist ei mõjuta, kuid ulatuslike muutuste korral, kui võrkkest ei ole korralikult kinnitunud, võib loomal olla tugev nägemispuudulikkus.

Halvimal juhul irdub võrkkest silmapõhjast ja loom jääb pimedaks. Võrkkesta düsplaasiale, nagu ka progresseeruvale võrkkesta atroofiale ravi ei ole.

Primaarne läätse luksatsioon

Primaarne läätse luksatsioon on peamiselt terjeritõugudel esinev pärilik haigus, mille puhul läätse paigal hoidvad kiud rebenevad ja lääts liigub oma kohalt kas silma eeskambrisse või tagakambrisse.

Läätse paigalt nihkumine häirib silmasisese vedeliku liikumist, silma siserõhk tõuseb ja tekitab loomale suurt valu. Haigust enamasti silma siserõhku vähendavate ravimitega leevendada ei õnnestu ja vaja on kirurgilist ravi.

Haigust põhjustav geen on praeguseks leitud 13 erineval koeratõul, teistest sagedamini esineb läätse luksatsioon Jack Russelli terjeril, kääbusbullterjeril, foksterjeril, tiibeti terjeril.

Hall kae ehk katarakt

Kataraktiks nimetatakse igasugust muutust läätse läbipaistvuses. Mitte kõik kataraktid ei ole pärilikud, see võib tekkida ka traumade korral või ainevahetushaiguste tagajärjel. Siiski on enamik noorte ja keskealiste puhtatõuliste koerte katarakte pärilikud. Hallile kaele on iseloomulik selle kuju, asukoht läätses ja vanus, millal ta loomal tekib.

Pärilikku katarakti on leitud rohkem kui 75 koeratõul. Paarikümne tõu pärilikkusmudel on kindlaks tehtud ja nelja koeratõu puhul – bostoni terjer, prantsuse buldog, austraalia lambakoer ja Staffordshire’i bullterjer – on leitud ka pärilikku katarakti põhjustav geen.

Katarakt on üks väheseid pärilikke silmahaigusi, mida saab ravida. Raviks on läätse läbipaistmatu eesmise osa eemaldamine ja läätse kapslisse implantaadi paigaldamine. Kuna selle operatsiooni jaoks on vaja spetsiifilist aparatuuri ja väljaõppinud spetsialisti, on protseduur ka suhteliselt kallis ja siiani seda Eestis veel ei tehta. Küll aga tehakse eesti koertele operatsioone Soomes.

Primaarne glaukoom

Glaukoom on silmahaigus, mida iseloomustab silma kõrge siserõhk ning silmanärvi kiudude ja närvirakkude kahjustus. Selle tagajärjel võib loom jääda osaliselt või täielikult pimedaks.

Glaukoom võib tekkida ka silmatrauma või mõne muu silmahaiguse, nagu silmasisese põletiku või läätse luksatsiooni tagajärjel, kuid päriliku glaukoomi põhjustajaks peetakse muutusi silma eeskambri filtratsiooninurgas.

Haigus on leitud vähemalt 45 eri koeratõul, sagedamini ameerika ja inglise kokker-

spanjelil, foksterjeril, bassetil, samojeedil, norra põdrakoeral, kuldsel ja siledakarvalisel retriiveril. Glaukoomi pärilikkusmudelit ei ole paljudel juhtudel õnnestunud kindlaks teha.

Glaukoom on valu tekitav ja pimedaks tegev haigus, mida on kaunis keeruline efektiivselt ravida.


Ülle Kell

loomaarst, MTÜ Teie Loomakliinikud

Allikas: Pärilikud silmahaigused võivad võtta koeralt alatiseks nägemise – Eesti Päevaleht

  • Viimati lisatud albumid
  • Viimati lisatud artiklid
    Tahad pikendada oma koera eluiga? Vaata, mida pead selleks tegema
    Me soovime kõik, et meie lemmik elaks nii kaua kui võimalik ja seetõttu hoolitseme nende eest ...
    VIDEO: Chihuahuad ujuvad ja mängivad aias
    Selles videos lõbutsevad chihuahuad Mathilda, Augusto, Kenzo ja Cedric basseinis. Pärastpoole mängivad nad aias, naudivad ilusat ...
    VIDEO: Halloweeni trikid
    Selles videos näitab chihuahua Cedric Halloweeni puhul trikke :)...
  • Saagem sõpradeks
  • Meie toetajad



























  • Meie toetame
  • Meie liikmelisus
  • Chihuahua Sõprade Liit | Registrikood: 80343122 | Telefon: (+372) 503 7388 | E-post: info@chihu.ee | a/a: 221056303035 Swedbank